Käes on aeg, mil eestlased sõidavad suve veetma maamajadesse.
Nagu linnakorter, pole ka maakodu kaitstud erinevate õnnetuste eest. Kui sügisel ja talvel tühjalt seisvalt suvilas tuleks muretseda põhiliselt varaste ning tormide ja üleujutuste pärast, siis suvel on esikohal aktiivsest kasutusest tulenevad riskid. Viimased võivad maamajas võimenduda just seepärast, et kasutus on hooajaline.
Küttekolded korda
Kuna Eesti suvi on heitlik ja kostitab meid päikseliste päevade kõrval tihti ka hoopis jahedamate ilmadega, on oluline, et suvila küttekoldeid regulaarselt puhastataks ja hooldataks.
Sageli köetakse suvekodud kiire sooja saamiseks esmasel kütmisel üle ja põhjustatakse tulekahju.
Oluline on ka oma suvila ehitusest natuke teada – kas ikka on järgitud kõiki kaasaegseid turvalise ehitamise põhimõtteid, või tuleks arvestada näiteks kasutatud materjalidest tulenevaid täiendavaid ohutegureid.
Nagu küttekoldeid, tuleb regulaarselt kontrollida ka torustike ja veefiltrite korrasolekut, et ära hoida tülikaid veeavariisid.
Elektrisüsteem kaasaegseks
Väheks on jäänud maakodusid, kus kondiauruga kaevust tõstetud vett soojendatakse puupliidil.
Tänapäeval on ka paljud suvilana kasutusel olevad vanad majad varustatud kõigi mugavustega, millest paljud nõuavad voolu: elektripliit, külmkapp, veeketja, pesumasin, elektriboiler, elektriradiaatorid jne. Sinna lisanduvad veel elektritööriistad, mis enamasti on eriti suure võimsusega.
Kui kokku tuleb suurem seltskond ja kõik see aparatuur korraga sisse lülitatakse, on elektrisüsteem suure koormuse all.
Iganenud juhtmete ja ajutiste pikendusjuhtmete abil ise kokku klopsitud ühenduste risk ei ole väärt potentsiaalset kahju.
Tühi suvila vargakindlaks
Ületalve inimtühjaks jäävad suvilad on varastele kerge saak, mistõttu tasub need enne talveks linnakoju suundumist võimalikult vargakindlaks muuta – hinnalisemad asjad ära viia ja kontrollida võimalust aknast sisse piiluda.
Hea, kui on soojad suhted naabritega, kes saavad aeg-ajalt majal silma peal hoida. Neile võib märguandeks olla võõrastest teatava liikumisanduriga valgusti.
Ka talvisel ajal tasub aeg-ajalt võtta ette käik suvilasse, et ei tekiks muljet inimtühjast paigast. Kindlasti võiks seda teha pärast suuremat lumesadu ning siis ka käiguradadelt lund lükata, kuna on vargaid, kes käivad suvituspiirkondi mitmel korral jälgimas ja hindamas, enne kui kuriteo sooritavad.
Kindlustus leevendab tagajärgi
Isegi kui ise põhjalikult riske hinnata, on alati võimalus, et juhtub midagi ootamatut, mille tagajärgede leevendamisel saab appi tulla kindlustus.
Näiteks puhkes eelmise aasta novembris ühes suvilas ilmselt kütteseadmete kasutamisest põhjustatud põleng. Hoonet kahjustasid nii tuli kui ka kustutusvesi. Ilma kindlustuseta oleks omanikul tulnud taastamiseks vajalik 63 000 eurot ise leida.
Võimalikke ohte vaagides ja vajadustele vastava kindlustuspaketi valides saab tagada mõistliku kaitse sobiva hinnaga.
Makse suurus sõltub suvilast ja valikutest
Kindlustusmakse suurus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas maja iseloomust (majake suvilaühistus või tänapäevane suur palkmaja); kindlustuskaitse valikust; ehitusmaterjalidest; asukohast; valitud omavastutusest ja olemasolevatest turvameetmetest.
Kui kindlustada suvekodu, mis on väiksem kui 100m2, siis tuleb kindlustusmakse suurus alla 10 euro. Kindlustuslepingu sõlmimisel tasub igal juhul eelnevalt konsulteerida kindlustusseltsi esindajaga, kes aitab leida konkreetsetele vajadustele vastava kindlustuslahenduse.
Andres Konsap
ERGO kindlustusdirektor
