Kui Saaremaal, nagu kogu Eestis, kasvas mullu töövaidluste arv, siis Hiiumaal jäi olukord suhteliselt stabiilseks – ülemöödunud aastal tuli lahendada 12 ja mullu 14 töövaidlust.
Saaremaa töövaidluskomisjonile esitati 2011. aastal 133 töövaidlusavaldust, mullu kasvas see arv 205ni. Komisjoni juhataja Evi Ustel-Hallimäe ütles, et samasugust tõusu võis täheldada pea kõigis komisjonides üle vabariigi.
Komisjon käis Hiiumaal kokku kaheksal korral. Ka vaidluste temaatikas pole olulisi muudatusi toimunud. Üheksa avaldust esitati maksmata töötasu, haigusraha, komandeeringu päevaraha või lõpparvega seoses.
Kahel juhul vaidlustas töötaja töölepingu lõppemise, kahel korral taotles töötaja töölepingu lõppenuks tunnistamist töövaidluskomisjoni poolt töölepingu seaduse (TLS) § 91 lõige 2 alusel ning ühel juhul algatas töövaidluse tööandja nõudega, tuvastada töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 91 lõige 2 alusel.
Ustel-Hallimäe rääkis, et rahaliste nõuete puhul hakkas Hiiumaa puhul silma see, et väga pikalt viivitatakse, enne kui pöördutakse töövaidluskomisjoni poole. Ühel juhul võttis töötaja lausa nii kaua hoogu, et tema nõuded tööandja vastu jõudsid juba aeguda ning sellest tulenevalt pidi komisjon jätma avalduse rahuldamata. Kahe avalduse puhul oli töötajal enne töövaidluskomisjoni pöördumist töötasu saamata mitmeid aastaid.
Ta viitas, et töötasunõuded aeguvad vastavalt seadusele kolmeaastase tähtaja möödumisel, arvates palgapäevale järgnevast päevast; muudele rahalistele nõuetele (puhkuseraha, komandeeringu päevaraha, haigusraha jne.) kehtib aga neljakuuline aegumistähtaeg.
Töölepingu ülesütlemist vaidlustati põhjusel, et töötaja ei täitnud katseaja eesmärki, teisel juhul osutus sobimatuks oma ametikohale ja kaotas tööandja usalduse. Mõlema vaidluse puhul tuvastas komisjon, et tööandja oli töölepingu erakorraliselt üles öelnud alusetult ning mõistis töötaja kasuks välja hüvitise.
Töölepingu ülesütlemist saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul, arvates ülesütlemisavalduse saamisest.
Nende vaidluste puhul, kus töötaja ise oli töölepingu üles öelnud tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumiste tõttu, leidis komisjon ühel juhul, et ülesütlemine ei olnud põhjendatud ning tööleping loeti lõppenuks korraliselt. Nimetatud vaidlusega seoses oli komisjoni pöördunud ka tööandja, kes nõudis töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks tunnistamist.
Teisel juhul ei olnud tööandja vastavasisulist nõuet esitanud, mistõttu jäi komisjonil üle vaid tõdeda, et leping on erakorraliselt lõppenud TLS § 91 lõige 2 alusel ja töötajal on õigus saada kompensatsiooni.