Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse tabelis on võrdluses 2005–2008 aastaga viimase nelja aastaga, 2009–2012, kümneid kohti tõusnud kõik Hiiumaa omavalitsused v.a Kärdla.
Ka “Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2012” koostajad nendivad, et omavalitsuste arvestuslik keskmine koht KOV-võimekuse pingereas on suurenenud Hiiumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal ning vähenenud Läänemaal ja Valgamaal.
Saare omavalitsustest on kõrgeimas liigas Emmaste vald, mis 2005–2008 perioodi 62. kohalt tõusis aastatel 2009–2012 38. kohale. Alla 5000 elanikuga omavalitsuste seas on Emmaste sellega üheksas ja alla 2000 elanikuga omavalitsuste seas esikohal.
Käina vald on samade perioodide võrdluses tõusnud 94. kohalt 71. kohale, tõus seega 23 kohta. Teises sajas on kaks saare omavalitsust. Pühalepa vald tegi läbi tõusu 130. kohalt 110. kohale ja Kõrgessaare vald 167. kohalt 135. kohale – esimese edenemine 20, teisel 32 kohta.
Kärdla linn püsib jätkuvalt esiviiekümnes, kuid langes kahe perioodi võrdluses 38. kohalt 44. kohale, langus kuus kohta.
Indeksi koostajad märgivad, et majanduse edetabeli esikümnest on välja langenud Kärdla linn ja Pärnu linn. Kärdla väljalangemine on seotud töökohtade vähenemisega, Pärnu järgupunkte on vähendanud töökoha keskmise väärtuse liiga aeglane kasv võrreldes teiste esikümnesse kuuluvate omavalitsustega.
Uuringu läbiviinud konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juhi Rivo Noorkõivu sõnul eristub omavalitsusüksuste võimekuse indeksi põhjal kaks arengusuunda – võimekuse koondumine Tallinna linnastusse ja Lõuna-Eesti mõningane mahajäämus ning võimekuse taseme poolest eristuvad mitte ainult üksikud omavalitsusüksused, vaid terved piirkonnad.
KOV võimekuse uuringus analüüsitakse omavalitsusüksusi 29 näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid, töötuse määra, kohaliku majanduse mitmekesisust, omavalitsuse finantsolukorda ja erinevaid teenuseid. Saadud indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha.
