Kolmandal Hiiumaa maratonil löödi osalejaterekord, rajarekordid jäid püsima kuna jooksutempot pärssis võistluse ajal valitsenud kuumus.
Eelmine Hiiumaa maraton joosti külmas ja vihmas, tänavune vastupidi kõrvetavas kuumuses. Juba stardihetkel oli õhutemperatuur stardipaigas 23 kraadi, kella kolmeks pärastlõunal tõusis see 30 ligi. Alla kolme tunni õnnestus maraton läbida vaid võitjal ning püsima jäid nii maratoni kui poolmaratoni rajarekordid.
Maratonivõidud pealinna ja Hiiumaale
Meeste maratoni võitis Veiko Sulev Tallinnast ajaga 2.58,16. “Võidu puhul tuleb ajaga alati rahule jääda,” ütles õnnelik maratonivõitja, kelle jaoks Hiiumaa maraton oli kolme aasta jooksul seitsmes. “Kõpu maratonirada oli raske, sest pöördekohti oli palju ja ilm tegi jooksmise raskeks, ka viimane tõus oli raske ja minnes oli tuul vastu. Tagasi tulles pakkusid mõned metsavahelised lõigud rohkem enesekindlust,” rääkis Sulev.
Hiiumaa maratoni nimetas ta harrastaja jaoks väga sobilikuks: “Ei pea alati Eesti tippudega võidu jooksma ja tulemus pakub rohkem rahulolu nagu näiteks tänane esikoht.”
Mario Mustasaare mullu joostud 2.45,57 jäi rajarekordina püsima.
Naiste maratoni võitja, hiidlanna Elina Rant jõudis finišisse kümnendana ja tema võiduaeg oli 3.37,49. “Mulle korraldus meeldis – joogipunkte oli piisavalt, ma sain alati juua, ennast kasta – väga tore oli,” ütles Rant. Kärdlast pärit ja praegu Tallinnas elav maratonivõitja rääkis, et kooliajal sai käidud maakonna eest krossi jooksmas ja vahel sai sealt mõni auhinnakringel toodud, kuid trennis ta ei käinud.
Seni parim aeg, Monika Irvese joostud 3.27,09 on samuti pärit eelmisest aastast.
Meeste poolmaratoni võitis seekord noor jooksja, vaid 15aastane Kristof Erik Kamberg Harjumaalt ajaga 1.23,57. Poolmaratoni parim aeg, 1.17,46 on pärit mullusest aastast ja saarlase Kalev Õisnurme joostud. Tänavu jooksis Õisnurm end maratonil teiseks ajaga 3.02,20.
Naistest oli poolmaratoni kiireim ajaga 1.50,12 Gardi Anderson Harjumaalt. Poolmaratoni parima aja naiste arvestuses, 1.43,27 jooksis Jane Pärnalaas esimesel Hiiumaa maratonil.
Jooksjaid kaks korda rohkem
Maratonil ja poolmaratonil kokku jooksis tänavu 113 sportlast, mullu 76 ja tunamullu 53.
Koos rahvajooksu ja kepikõnnidistantside ning lastejooksudel osalejatega oli jooksmas-kõndimas 265 jooksjat, mullu 150, aasta varem 68.
Kõige rohkem kasvas kepikõnnil osalejate arv, mulluselt viielt tänavusele 23-le. 21 neist olid naised ja vaid kaks mehed, üks neist muuseas Jõgeva haigla juht Peep Põdder.
Võistluste kaugeim osaleja tuli Austraaliast Sidneyst – Clarice Gangemi, kes oli Euroopasse puhkusereisile tulnud, jooksis ajaga 1.57,33 end poolmaratonil naiste arvestuses kolmandaks. Gangemi ütles, et nautis väga maratonidistantsi – ümbritsevat rohelust ja linnulaulu. 34aastane naine ütles, et tuli maailma avastama ja oli mõnevõrra üllatunud kuuldes, et Eesti noored nii massiliselt Austraaliasse rändavad: “Meie ütleme, et maailm on seal ülal ja meie siin all, kui maailma näha tahad, tuleb Austraaliast ära sõita.”
Hiiumaa maraton õnnestus seekord lõpetada ka 1935. aastal sündinud maratoonaril Eino Tolgal, kes mullu katkestas. Seekord tuli ta revanši võtma ning palus kohtunikel ära oodata kuni ta finišeerib. Maratoni läbis Tolga ajaga 6.42,21.
Maraton võiks alata varem
Kiireim maratonihiidlane Steven Linkov, kes seekord jäi ajaga 3.14,19 viiendaks, soovitas korraldajatel järgmistel maratonidel anda start varem, näiteks kell 9 selleks, et pikamaajooksjad ei jääks keskpäevakuumuse kätte ning jooksutulemused paraneks.
Veebileht Marathon100.com soovitab võimaluse korral joosta varjus isegi kui see raja pikemaks teeb. Jooksjatest rajal mööda sõitnud autojuht kirjeldas, kuidas jooksjad püüdsid teeäärsete puude varju hoida, kuid peaaegu ida-lääne suunalisel pikal Puski sirgel polnud kuhugi varjuda. Kui jooks toimuks kolm tundi varem, pakuks ka teeäärne mets kuuma ilma korral varju.
Veel soovitatakse palavuses joostes palju juua – “veepudel peaks jooksjal olema näpus juba enne starti ning jooma peaks igas joogipunktis”, on kirjas samal veebilehel.
Jooksjate piisava hulga veega varustamisega oli probleeme, kuna sportlasi oli tänavu märksa rohkem kui varasematel aastatel. Seda tunnistas üks korraldajatest, Toivo Pruul, kes Tuletorni kohviku kaevust vett kanistritäite kaupa jooksutrassile vedas.
Kõpu külavahel asunud joogipunkti teenindajatel oli arvepidamine juba sassis, kuid hinnanguliselt oli kella neljaks, kui suurem osa jooksjaid juba finišis, nende joogipunktis kulunud 35–40 liitrit vett.
Nii Hiiumaa spordiliidu juhataja Anton Kaljula kui päevajuht Artur Valk rääkisid, et maratone püütaksegi korraldada kevaditi ja sügiseti, et suvist kuumust vältida.
Mullu avalikustatud uuringust* selgub, et optimaalseim temperatuur maratonijooksuks jääb vahemikku 3,8–9,9 kraadi. Kui temperatuur tõuseb üle 10 kraadi, hakkavad langema ka jooksukiirused. 15–17 kraadi sooja on n-ö piiripealne ilm maratoni jooksmiseks. Üle selle lisandub lõpuajale 15–22 minutit. Ligi 1,8 miljonit maratonitulemust analüüsides selgitasid teadlased, et ilmastikuoludest kõige suurem mõju maratoni jooksuajale ongi õhutemperatuuril.
* Environmental Parameters on Marathon Running Performance, 2012, Plos ONE.