Hiiumaa Arenduskeskus tellis uuringu Hiiumaa majandusliku potentsiaali hindamiseks. Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) majandusteadlased vaatlesid praegust olukorda ja tegid omalt poolt ettepanekud, mida saare tuleviku kujundamisel arvesse võtta.
Uuringu raames koostati Hiiu saare majanduslikud tulevikustsenaariumid, mis saare erinevate tegevusmudelite, sealhulgas kohaliku omavalitsuse tegevuse puhul, võiksid rakenduda. Stsenaariumite raames hinnati mõjutegureid, mis majanduse arengu kujunemisel rolli mängivad, nagu näiteks regionaalpoliitika fookus, valitsemise tüüp, transpordipoliitika, energiapoliitika jm. Ilmestamaks erineva majandamise mõjusid Hiiumaa tulevikule, loodi neli tulevikustsenaariumit pealkirjadega “Las jääda nii, kuis on”, “Igaüks kestab enda eest”, “(Roheliselt) kestlik Hiiumaa”, “Ökohiidlane”. Need ei ole tuleviku prognoosid, vaid lood tõenäolistest tulevikest. Täna tutvustame järjekorras neljandat ja viimast.
Tulevikustsenaarium nr 4
Ökohiidlane (struktuurselt teistsugune tulevik)
Maailmas ja Eestis levib ökoloogiline elustiil, millele on iseloomulik hajutatus ja lokaalsus. Väga palju kasutatakse kohalikku toorainet ja seda, mis tuleb loodusest. Loovalt ja otstarbekalt kasutatakse kohalikke ressursse, sealhulgas jääke ehk toimib ringmajanduse mudel. Elulaad on kogukondlik ja elutempo rahulikum. Suurt eksporti ei toimu ja keskendutakse mikrotootmisele, niši- ja mahetoodetele. Regionaalpoliitikas on piirkondadel suurem autonoomia, elanikke kaasatakse rohkem ja majandusmudel on lokaalne. Taristute arendamisel investeeritakse keskkonnasäästlikku tööstustaristusse ja üüripindade väljaarendamisse, aga mitte sadamate ja teede ehitamisse. Olemas on vaid äriliselt vajalik infrastruktuur ehk internet ja elekter, sest puuduvad riigipoolsed toetused ja eelistatakse lahendusi, kus on madalad investeerimis-, hooldus- ja käitluskulud. Energiapoliitikas keskendutakse kohapeal kättesaadavatele energiaallikatele – tuul, päike, sõnnik, biogaas. Ettevõtluses toetutakse piirkondlikele tingimustele ning toetatakse mikro- ja väikeettevõtlust. Struktuurivahendite jagamisel eelistatakse suurlinnaväliseid regioone ja tähelepanu on keskkonnasäästlikel kohalikel ärimudelitel. Eelistatakse mahepõllumajandust, väärindatakse puitu ja biomassi, edendatakse spaa-ettevõtlust, kuid tooteid ja teenuseid tarbitakse madala taristu tingimuste taustal pigem kohaliku tarbija poolt. Aktiivsemalt väärindatakse kohalikke loodus- ja maavarasid nt meremuda, kadakas ja marjad. Hiiumaa mainekujundus keskendub UNESCO Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialale.
Kasvuvaldkondade müügitulu kasvuprognoosid on põllumajanduses 20–30%, toiduainete tootmises 15–20%, meremajanduses 12–17% ja turismis 10–15%. Selle stsenaariumi puhul on oluline silmas pidada, et suurem osakaal on kogukondlikul elulaadil, mis tähendab, et kasvuvaldkondade kasvuprognoosid saaksid olema kohaliku turu piiratuse tõttu prognoositust madalamad, seda eriti turismi puhul. Riskina nähakse siin stsenaariumis väärtuste vastandumist ja konflikti. Tööstus- ja majandusharude kohanemisvõimed on erinevad ning valida tuleb taristu või kestlikkuse vahel, sest mõlemasse ei suudeta investeerida.
Üldiseloomustus sellele stsenaariumile: madal taristu, kõrge kestlikkus.
Artikli ilmumist toetab Hiiumaa PATEE programm ning on rahastatud Euroopa
Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Hiiumaa Arenduskeskus