Hiiumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Lauter ütles, et laboratoorselt on haigus ühes Hiiumaa lambafarmis kinnitatud. Teine haiguse laboratoorse kinnitusega farm asub Võrumaal.
Haiguse vahendajaks on sääsed, selle peiteaeg on üks kuni neli päeva, millele järgneb täiskasvanud veistel ja lammastel palavik, kõhulahtisus, piimatoodangu langus ja seda suve lõpul, varasügisel.
Lauter ütles, et lammaste puhul jäävad need sümptomid tavaliselt märkamata. Samal ajal kandub viirus kergesti üle lootele ja teiseks haiguspuhangu ajaks on poegimisaeg, kus järglased on väärarengutega – kõver kael, vesipea, jäigad liigesed jne.
“Veterinaar- ja toiduamet võiks teha ametliku teadaande, et selline viirus on Eestis olemas ja loomaomanikud võiksid olla väga valvsad, kui neid poegimine algab, et vajadusel looma aidata, sest sellised kõverad talled reeglina või väga tihti ise poegimisega hakkama ei saa,” ütles Hiiumaa lambaomanik, kelle jaoks tuli selline olukord suure teadmatuse ja üllatusena.
Ohtlik vaid mäletsejatele
Lauter rääkis, et hiljuti Euroopas levima hakanud Schmallenbergi viirus seniste teadmiste alusel inimeste jaoks haigustekitaja ei ole, kuid on ohtlik mäletsejalistele – seega veistele, lammastele ja kitsedele. Mäletsejaid elab ka metsades aga siiani puuduvad kirjanduses andmed nende haigestumise kohta. “Haigus kirjeldati alles 2011. aasta lõpul Saksamaal ja siiani on veel palju ebaselget selle haiguse olemuse kohta,” nentis Lauter.
VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian ütles Postimehele, et tegemist on viirushaigusega, mis ei kujuta väga suurt ohtu ega kuulu eriti ohtlike haiguste hulka. Tema sõnul pole varem Eestis Schmallenbergi viirust tuvastatud. Need juhtumid leiti, kuna loomapidaja teavitas suurenenud abortide arvust karjas.
Lauter väitis loomaomanike ja -arstide tähelepanekute alusel, et haigust ei esine ainult Hiiu- ja Võrumaal, vaid tõenäoliselt on see levinud erinevates kohtades üle Eesti.
Ka loomaarst Ants Kuks kirjutas veebis maavillane.ee, et tema teab Eestis kuut lambafarmi, kus selliseid väärarenguga tallesid sündinud on ja need asuvad Eesti eri otstes.
Mida ette võtta?
“Sääskedest lahti saada on võimatu. Küll aga saab ja peab aitama loomi poegimisel, sest väärarenenud järglaste sünnitamine on tunduvalt raskem kuni võimatu, võrreldes normaalse järglase sünnitamisega,” soovitas Lauter.
Ta märkis, et loomad omandavad viiruse suhtes immuunsuse ja järgmisel poegimisel ei tohiks enam mingeid probleeme olla.
Seni Schmallenbergi haiguse ravi puudub, samuti puudub vaktsiin. Lauter soovitas korraldada oma loomade paaritamise nii, et tiinuse esimene kolmandik jääks sääsevaesesse aega.
“Kui esineb tavalisest erinev loomade haigestumine karjas, tuleb sellest alati teavitada loomaarsti. Loomaarst oskab juba täpsemaid soovitusi anda,” lisas veterinaarkeskuse juhataja.
