Loomingu jaanuarinumbris ilmunud Vaapo Vaheri artiklist “Rummod ja Hiiumaa” aimub, kui põnev saab olema tema koostatud Hiiumaa kirjanduslugu kui see kord täisilus ilmub.
Tegemist on avaartikliga kirjandusleksikonist, mille pealkirja olen kuulnud kaht moodi. Loomingus ütleb Vaher, et koostamisel oleva raamatu tööpealkiri on “Läänemere vahuvees. Hiiumaa kirjanduslugu”.
Allakirjutanu on kuulnud ka pealkirja “Esseed ja mõtted Hiiumaast ning hiidlastest kirjanduses”.
Olgu kuidas on, selles “tõsimeeli lokaalses kirjandusloos” on autoril kavas kajastada kõiki suuri ja väikeseid literaate, kel olnud ühendus Hiiumaaga.
Avalugu Rummodest
Esimesena võtabki Vaher jutuks Rummod: esmalt “erootilise noorsotsi” Paul Rummo, hiljem tema poja Paul-Eerik Rummo ja minia Viiu Härmi seosed Hiiumaaga.
Selgub, et Paul Rummo õppis aastail 1924–1930 õpetajaks Tallinna õpetajate seminaris ning käis siin külas oma pruudil Teofilie Elleril, kes sama seminari õppurina oli praktikal Kärdla koolis. Hiljem sai Teofiliest Tiio Rummo, nii Paul-Eeriku kui tema õdede ema.
Päris pikalt räägib Paul-Eerik sellest, kuidas nemad abikaasaga suurte juhuste kokkulangemisel soetasid endale Hiiumaale Kukka külla suvekodu, millele pere siiani truuks jäänud.
Juttu tuleb Paul-Eeriku Hiiumaa teemalistest luuletustest, Kärdla Valge Kassi klubist, näitemängust “Körged körged Köpu mäed” ja paljust muustki.
Viiu Härm räägib oma vanematest ja vanavanematest, Hiiumaa sugulastest, külarahvast. Liigutavalt tore on, kuidas ta teeb seda oma luuletuste taustu avades.
Hiigelhulk materjali
Vaher rääkis, et materjal, mida ta Hiiumaa kirjandusloo jaoks kogus, paisus niisuguse hooga, et algselt planeeritud maht on ammu ületatud. Lisandus aina uusi aspekte ja ideid, huvitavaid seikasid ja isikuid, kellest varem polnud midagi kuuldud.
Autor tegi koostööd Eesti kirjandusmuuseumiga, sõelus läbi peaaegu kõik Eestis ilmunud ajalehed aastaist 1821–1944.
Rööbiti tegevus on toimunud kodusaarel, kus mitmete praeguste autoritega koostöös on koostatud bibliograafilisi ülevaateid, elu- ja loomelugusid, kogutud fotosid.
Tööd toetas Hiidlaste Koostöökogu läbi Leader programmi.
“See on olnud kannatlik ja mahult titaanlik töö, mis on kandnud huvitavaid vilju,” kinnitas Hiiumaa teabekapitali projektijuht Aivi Telvik.
Jõudu ja tervist autorile kogu see väärtuslik materjal raamatuks vormida!
