Uus jahiseadus suunab maaomanikud ja jahimaa kasutajad omavahel olulistes küsimustes kokku leppima.
Maaomanike ja jahimaa kasutajate vahel kokkulepete sõlmimiseks moodustas keskkonnaamet maakondlikud jahindusnõukogud, kus lepitakse kokku seadusega ette nähtud küsimustes.
Nõukogus ei käsitleta kõiki jahindusse puutuvaid küsimusi. Seadus on kehtestanud täpselt, milles nõukogu liikmed kokku lepivad ja mille osas tehakse ettepanekud. Keskkonnaametile tehakse ettepanekud pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks. Jahindusnõukogus lepitakse kokku põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi uluksõralised) küttimismaht ja -struktuur.
Samuti võib teha ettepaneku jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud kokkulepitut. Ettepanekut saab teha ka jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks ning anda seisukoha jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.
Keskkonnaameti peadirektor on kinnitanud jahindusnõukogu töö alused, esindusorganisatsioonid on edastanud ettepanekud nõukogu liikmete kohta ja kokkusaamine toimub juba sel nädalal. See on täiesti uus olukord nii maaomanikele kui jahimeestele, kus ulukite arvukuse osas tuleb jõuda siduva kokkuleppeni.
Hiiu maakonna jahindusnõukogusse kuuluvad maaomanike esindajatena Aira Toss ja Gunnar Aug, jahimaakasutajate esindajatena Arvi Toss ja Rein Urman, riigi esindajatena Lembit Lühi riigimetsa majandamise keskusest ja keskkonnaametist allakirjutanu, kes ühtlasi nõukogu tööd juhib.
Nõukogu liikmed peavad esimesel kohtumisel leidma ühise meele ja jõudma kokkuleppele metssea ning metskitse küttimismahtude ja küttimisstruktuuri osas. Keskkonnaagentuur on koostanud jahindusnõukogu liikmetele soovitused ja analüüsi ulukipopulatsioonide seisundist.
Näiteks kui metskitsede arvukus on viimaste lumeküllaste talvede tõttu võrreldes aastatetagusega oluliselt vähenenud, siis metssigadele pole külmad talved märgatavalt mõjunud.
Keskkonnaagentuuri soovituses metskitsejahi korraldamiseks märgitakse, et metskitse arvukus on jätkuvalt viimaste aastakümnete madalaimal tasemel. Siiski viitavad kõik näitajad arvukuse tagasihoidlikule tõusule. Seetõttu tuleks praeguses olukorras soosida metskitse arvukuse jätkuvat kasvu ja hoida küttimine valdavalt suhteliselt tagasihoidlikul tasemel.
Jahiaruannetest selgub, et Hiiumaal kütiti metskitse 2010. aastal 132 isendit, 2011. aastal 13 ja 2012. aastal vaid üheksa isendit. Seega on Hiiumaa jahimehed käitunud mestkitse suhtes alalhoidlikult. Selle aasta alguse ruutloendusandmed näitavad, et metskitsi on Hiiumaal endiselt vähe, veidi rohkem vaid Lõuna-Hiiumaal.
Keskkonnaagentuuri soovitustes märgitakse veel, et metssea arvukus on jätkuvalt väga kõrge, kõrgem kui kunagi varem. Viimaste talvedel suurenenud suremus kompenseeriti jahimeeste poolt vähendatud küttimissurvega aastatel 2010 ja 2011. Aastal 2012 küttimismaht küll märgatavalt suurenes, kuid vähenenud loodusliku suremuse ja paranenud juurdekasvunäitajate juures see arvukuse langust kaasa ei toonud.
Hiiumaa jahimehed on metssigade arvukust vähendanud tõusvas joones lastes 2011. aastal 647 isendit ja 2012. aastal juba 1015 isendit.
Keskkonnaagentuur soovitab jälgida küttimisstruktuuri, et kütitud täiskasvanud isendite hulgas oleks vähemalt 50 protsenti emiseid selleks, et metssigade arvukust kiiremini vähendada.
Loodan, et Hiiu jahindusnõukogu jõuab kiirelt üksmeelele ja metssigade ulatuslikele kahjustustele pannakse ühiselt piir peale.
KAJA LOTMAN
jahindusnõukogu esinaine
