Hiiukala tegevjuht Lia Rosenberg leiab, et rannakalurid võiks rohkemgi toetusi taotleda, eriti meeldiks talle kui keegi täiesti hääbunud kalatöötlemise Hiiumaal taas ellu ärataks.
MTÜ Hiiukala lõpetas 3. veebruaril projektitaotluste vastuvõtu Kalanduspiirkondade säästva arengu meetmesse 4.1. Järjekorras juba viies voor tõi Hiiukala büroosse 17 projektitaotlust. Kokku küsiti 420 000 eurot toetust, tänavuse aasta peale on jagada 530 000 eurot.
84 liikmelise MTÜ tegevjuht Lia Rosenberg ütles, et üldiselt võib selle saagiga rahule jääda, kuid projekte võinuks tulla rohkemgi. Eriti sooviks ta, et toetuseküsijate ring laieneks.
“Hiidlased on ikka liiga tagasihoidlikud ja viimse võimaluseni valmis ise hakkama saama. Hiiukala büroost saaks aga nõu ja abi, see pole ainult see koht, kuhu projektitaotlusi tuuakse, vaid siia võiks tulla ka muude ettepanekute ja ideedega,” kutsus Rosenberg.
Praegu on taotlejateks peamiselt need, kes kord projektikirjutamise selgeks saanud. “Nemad teevad taotlusi uuesti ja uuesti. Tegelikult ei ole see nii keeruline protsess ja loodan, et taotlejate ring laieneks,” ütles Rosenberg.
Sadamad kosuvad, kalatöötlemine mitte
Endiselt oli napilt taotlusi teises tegevussuunas, milleks on kalatöötlemine. Kuigi strateegia koostamise ajal leiti, et just kalatöötlemise hääbumine saarel on suurimaks probleemiks, pole leidunud ühtki ettevõtjat, kes EL toel sellesse valdkonda investeeriks.
Kaks aastat on näidanud, et kalatöötlemise tegevussuunale projektitaotlusi esitatakse vähe ja see tegevussuund on alatäituvusega. Sellepärast tuli isegi strateegiat muuta ja selle tegevussuuna toetussummat vähendada.
Südamelähedaseks nimetas tegevjuht võimalust taasehitada Saarnaki laiule seal kunagi olnud kalurimajake. Aastaid oli see maaomanikele keelatud, nüüd loodetavasti saavad nad hakata kalal käies laiul peatuma nii, nagu seda tehti esivanemate ajal.
Edulugudena nimetas Lia Rosenberg kordatehtud Hiiumaa sadamaid ja Kõrgessaare sadamasse rajatud külmhoonet.
Mullu pälvis Brüsselis kõrge tunnustuse Orjaku kalasadam, mille arendamise võttis enda südameasjaks Käina vald. Vald jätkab sadama arendamist Kala-LEADERi toel, sellesse vooru tuli kolmanda ja viimase etapi toetusetaotlus.
“Arvan, et hindajatele jäi silma kohaliku omavalitsuse ja kogukonna koostöö – see tundus nendele väga sümpaatne,” selgitas Rosenberg miks Orjaku Eestist ainsana eduloona tutvustamiseks valiti.
Kaks kalafestivali
Kalandusmeetme toel on Hiiumaal käima löödud kaks populaarset kalafestivali: mai lõpu-juuni alguse Tuulekala festival Orjakus ja augustilõpu Lestafest Kõrgessaare sadamas. Mõlemad pikendavad Hiiumaa turismihooaega. Kohvikuga ollakse väljas ka iga-aastasel Kärdla kohvikutepäeval. Eriline on ka MTÜ juurde asutatud Iiukala bänd, mis on oodatud paljudel pidudel.
“Tahame anda oma panuse, et turist meile ikka tuleks ja oleks,” ütles Rosenberg ja kinnitas, et mõlema festivali organiseerimistöö juba käib.
“Koos tutvustame ja propageerime rannakaluri elu ja traditsioone, et elu rannikul püsiks ja kalasadamad ning lautrikohad pilliroogu ei rohtuks ja et oleks asja merele, kas kala nõudma või niisama tuult ja lainet nautima,” sõnastas ta neli aastat tegutsenud MTÜ Hiiukala visiooni.
MTÜ liikmed on koos käinud õppereisidel Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Brüsselis. Korraldatud on koolitusi, osaletakse kalanduspiirkondade ühistel üritustel. “Tundub, justkui kõike oleks juba tehtud ja igal pool oleks nagu käidud. Nüüd tahaks kuulda oma liikmeskonnalt, millised on nende ootused ja soovid, mida saaksime omalt poolt pakkuda,” ütles Lia Rosenberg.
