Hiiu Lehe lugeja Andres küsib

Hiiu Lehe lugeja Andres küsib: Sattusin üle hulga aja sõitma Suuremõisa-Emmaste maanteed mööda. Seda, et Käina lähedal käib tee­remont, olin kuulnud varemgi, aga oma silmaga näinud ei olnud. Kui enne remonti sai seda maanteed mööda sõita ühtlase kiirusega Suuremõisast Valguni, siis nüüd, nähes neid tulevasi ringristmikke, tekkis küsimusi. Kas keegi on ka teinud arvutusi, kui palju me hoiame kokku kütust või kulutame hoopis rohkem, läbides neid ringristmikke? Kas praegusel suurel kliimakriisi ja kütuse kallinemise ajastul paiskame vähem CO2 atmosfääri, kui lähenedes ringile, pidurdame, läbime ringi, siis gaas juurde, kiirendame, kuni järgmise ringini ja kõik uuesti; pidurdame-kiirendame teist korda. Lisaks veel piduriklotside ja kummide kulumine. Mitu ratast on suurel nn metsa­vedajal all, eks kõik on näinud ja see meil praegu kõige arvukam tööauto. Seal Käina uue COOPi juures saaks veel aru, et turvalisuse pärast, seal ületab ka palju jalakäijaid seda ristmikku, aga seal Kärdla maantee ristmikul, milleks sinna ring? Seal oli niigi hea nähtavus ja mõlemale poole aeglustus-kiirenduse read enne trassile pealesõitu ja jalakäijaid ka seal pole. Uus teekate oleks sobinud ehk ka vana liiklusskeemi peale?
Hannes Vaidla vastab: Täname huvi tundmast Transpordiameti poolt tehtavate teetööde vastu. Selgitame lühidalt ringristmike rajamise ja erinevate ristmike tüüpidega seonduvat temaatikat.
Uuringuid sarnaste keskkonnakaitseliste teemade kohta (CO2 väljaheite suurenemine/vähenemine) on maailmas tehtud ja üldiselt on jõutud järeldusele, et ringristmikel on kindel eelis fooriristmike ees, kuid on üsna samaväärsed kahe või nelja suuna stop-ristmikega võrreldes. Antud olukorras ja antud teede liiklussageduste juures julgeme hinnata, et ringristmike rajamine ei suurenda märkimisväärselt koormust välisõhu näitajatele ning riske elanikkonnale sellega ei kaasne. Selle projekti peamine eesmärk on liiklusohutus, mis kaalub üles muud kaasneda võivad vähetähtsad keskkonnamõjud.
Käina-Hüti tee ristmikul on ringristmiku kasuks otsustatud eelkõige jalakäijate teeületuse ohutust silmas pidades, nagu ka küsija õieti on märkinud. Kärdla-Käina teega ristumisel oli ring­ristmiku rajamine otstarbekas ühtlase liikluskoormuse tõttu kõigilt harudelt. Kuna antud ristmik oli lahendatud “Stop” märgiga Kärdla ja Käina suunalt, siis ringristmik tagab oluliselt sujuvama ristmiku läbilaskevõime nendelt ristmiku harudelt, vähendades seeläbi heitmete hulka, sest varasemalt oli kohustus antud suunal peatuda.
Ringristmikuid peetakse mõõduka läbimiskiiruse tõttu ohutumateks ja erinevate uuringute andmetel vähendab ringristmike rajamine võrreldes tavaristmikuga liiklusõnnetuste arvu keskmiselt 29%. Lisaks on liiklusõnnetuste tagajärjed ringristmikel oluliselt kergemad, kuna kiirused ristumisalal on väiksemad, võrreldes neljaharulise klassikalise ristmikuga. Eriti ohtlikud on tavaristmikul olukorrad, kus sõiduk sõidab ette peateel liikujale ja saab löögi küljele – sellisel juhul on juht ja reisijad sõidukis kõige vähem kaitstud ja tagajärjed võivad olla fataalsed. Ohtlikud on tava­ristmikul ka vasakpöörded (peateele ette pööramine, tagant otsasõit). Ringristmikel seevastu puuduvad ohtlikud vasakpöörded, on tagatud ohutu tagasipöörde võimalus ja liiklus­kord lihtringil on liiklejale arusaadav ja selge.