Eestlaste meelestatus helkuri vajalikkuse osas on ülikõrge, kuid tegelikkuses kinnitab pimedal ajal enda rõivale mõne nähtavaks tegeva vahendi alati vaid 67 protsenti täiskasvanutest, selgub maanteeameti poolt 2016. aastal läbi viidud uuringust.
Helkuri kandmist peab vajalikuks 96 protsenti 14aastastest Eesti elanikest. Sellele vaatamata sai möödunud aastal pimedal ajal ja valgustamata teel surma või vigastada kokku 21 jalakäijat, kellest vaid neli kandis helkurit. Samas on enda nähtavaks tegemine iga liikleja kohustus.
Uuringust selgus, et kõige tublimad helkurikandjad on 50–64aastased naised. Tõeliseks murekohaks on aga 19–34aastased mehed Tallinnast, kes on igapäevased autosõitjad. “Pimedatel õhtutel ja hommikutel on oluline, et me kõik silma paistaksime ja üksteist märkaksime,” rõhutab maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Gerli Grünberg.
Klassikaline helkur tuleb kinnitada sõidutee poole autotulede kõrgusele, kuid viimastel aastatel on lisandunud palju innovatiivseid lahendusi, mis pakuvad koos klassikalise helkuriga pimedal ajal liikudes tõhusat kaitset. Liiklusohutuse seisukohalt on kõik uudsed lisavahendid enda märgatavuse suurendamiseks väga head. Mõistlik on kanda korraga mitmeid eri funktsiooniga valgustpeegeldavaid tooteid, millest üks peab kindlasti olema sertifitseeritud, kuna muidu ei pruugi olla tagatud jalakäija nähtavus vajalikult kauguselt.
