Volley.ee ühe hea uudise.
Hiiumaa 2012. aasta parimate sportlaste, treenerite, võistkondade ja sponsorite valimise konkursil pälvisid võrkpalliga seotud sportlased neli tiitlit: aasta parima treeneri, parima noortevõistkonna, parima klubi ja parima kuni 16aastase poisi preemia.
Võrkpalli U16 poiste võistkond koosseisus Lauri Tõkke, Robin Valting, Stefan Kaibald, Karl Meldorf, Allar Rehepapp, Markus Uuskari, Gregor Kiin, Norman Ilumets koos treeneri Ülari Kaibaldiga tulid maikuus koju oma vanuseklassi Eesti meistri tiitliga.
Suvel valiti Ülari Kaibald Eesti noortekoondise teiseks treeneriks.
Augusti algul peeti juba 55. Hiiumaa võrkpalliturniir, Eesti kõige kauem kestnud rahvaturniir, mis siiani väga populaarne. Sel puhul ilmus ka samanimeline trükis.
Kolm hiidlast Eesti noortekoondises
Aasta lõpp tõi veel ühe võrkpalliuudise. Eesti noortekoondis võitles detsembri keskel Vilniuses Ida-Euroopa võrkpalliliiga mängudel välja kolmanda koha. Tulemus on seda väärtuslikum, et Eesti noortekoondis kutsuti kokku alles suvel.
Kui Balti matšil osales kaks, siis nüüd on koondise põhimängijate seas kolm noort hiidlast: Stefan Kaibald, Markus Uuskari ja Robin Valting. Koondise teine treener Ülari Kaibald ütles, et kõik kolm on head mängijad, Stefan ja Markus on Eesti koondise põhikuuikus ja Stefan valiti sel turniiril Eesti noortekoondise parimaks mängijaks.
Ida-Euroopa võrkpalliassotsisatsioon (EEVZA) koosneb kaheksast riigist: Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene, Poola, Ukraina ja Aserbaidžaan. Seekord oli kohal vaid neli võistkonda: Eesti, Leedu, Venemaa ja Valgevene, kellest kõige raskemini võidetavad kaks viimast.
Avamängu mängis Eesti Leeduga, kellele ebameeldiva üllatusena kaotati 3:1. “Kuna me Balti matšil Leedut võitsime suhteliselt kindlalt, siis seekord võtsid poisid sisse hoiaku, et võit tuleb ära, aga spordis ikka juhtub, et ei tule niisama, ise peab võtma.”
Sama päeva teine mäng oli Venemaa meeskonnaga ja etteruttavalt olgu öeldud, et Venemaa võitis turniiri ühtegi geimi kaotamata. Kaibald rääkis, et esimeses kahes geimis sai Eesti koondis kõvasti n-ö peksa, kolmandas hakkasid juba vastu, kuid kuna vastasmängijad olid suured, üle kahemeetrised poisid, ei käinud eestlaste jõud nendest üle.
Järgmise päeva esimeses mängus Valgevenega oli Eesti esialgu kaotusseisus 2:0, kuid poisid näitasid tõelist võitlusvaimu ja mängu lõpptulemuseks oli võit 3:2. Selle päeva teine mäng küll kaotati Venemaa meeskonnale, kuid treeneri sõnul oli see mäng juba hoopis parem: “Esimeses geimis mängisime punkt-punkti mängu kuni 19 punktini, kuid siis võtsid venelased oma ja me kaotasime 20:25 – oli näha, et poisid lihtsalt ei jaksanud enam ja viiegeimiline mäng oli all ka.”
Venemaa võitis ikkagi 3:0, aga pärast ütlesid võistkonna treenerid Eesti koondise peatreenerile Oliver Lüütsepale ja teisele treenerile, et “te üsna üllatasite meid, panite juba närveerima”.
Kolmanda päeva hommikul kohtus Eesti koondis kolmanda koha mängus taas Leeduga ja võitis 3:1. “See oli hea revanš eelmise päeva kaotuse eest!” nentis Kaibald.
Koostöö tagab edu
Kaibald ei julgenud arvata, et meie poiste pääsemine Eesti noortekoondisesse oleks märgiks ka sellest, et Hiiumaa meestevõrkpall hakkaks ükskord taas jalule tõusma: “Raske öelda, meid on ikkagi vähe – tegutseme võrkpalliklubi baasil ja nii palju kui neid mängijaid siin on… kas nüüd sellega ka meeste tase tõuseb? Mõne aasta pärast need poisid mängivad kindlasti ka meesteklassis, aga… no igatahes oleme me pildil.”
Probleemiks on, et võrkpalli kandepind ehk harrastajate hulk pole kaugeltki enam nii suur nagu see oli aastaid tagasi – paarkümmend poissi.
Põhjustena pakkus Kaibald nii treeneritenappust kui huviliste poiste vähesust – tema on ainus, kes võrkpallipoisse treenib ning spordipoisse, nagu rahvast Hiiumaal üldse, jääb järjest vähemaks. Kadunud on ka suvine tava igal õhtul võrkpalli taguda, sest muid meelelahutusi on piisavalt. Kaibald soovitas lapsevanematel oma poisid siiski võrkpallitrenni saata kuna see on “väga kihvt” mäng, kuigi raske õppida. See eest arendab võrkpall koordinatsiooni, liikuvust, analüütilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, mida kõike elus vägagi vaja läheb. “Võrkpall erineb korvpallist ja jalgpallist selle poolest, et võrk on vahel ja füüsilist kontakti pole – džentelmenide mäng,” lisas Kaibald ja kinnitas, et ka see kujundab noort inimest.
Praegu käib Kaibaldi võrkpallitrennis kaheksa neljanda-viienda klassi poissi, kes alustasid 2001. a sügisel. Linda Lepp treenib teist sama vanust viiest-kuuest poisist koosnevat rühma Käinas. Kui need kaks jälle meeskonnaks kokku lüüa nagu seda tehti praegu U18 vanuseklassis mängivate Kärdla ja Käina poistega, võib loota heade võrkpalliuudiste jätkumist.
Sellest, et koostöö viib eduni, on märgiks ka tänavune ajalehe võrkpalliturniir, kus Hiiumaa mehed panid kokku n-ö koondvõistkonna ja võitlesid end üle aastate pjedestaalile – teine koht. “Nii vähe, nagu meid siin Hiiumaal on, siis tasub ikka ühise rindena minna,” kinnitas Kaibald.
