Head teed, Käära Aldu!

Jüripäeval sai Orjaku küla­rahvas kurva teate, et manalateele on lahkunud küla vanim mees Aldo Käära­mees ehk Käära Aldu.
Aldu oli mees, kes iseenese teadmata mõjutas ilmselt kogu Orjaku küla… Ta elas oma sünnikodus Käära talus vaikselt ja omaette, tema juurde “eksisid” külamehed juttu ajama ja maailma parandama, mille üle külanaised alati väga rõõmsad ei olnud, kuid leppisid, sest see oli külaeluga kaasas käiv paratamatus ja käis kohalike traditsioonide juurde. Nendelt maailma parandamise istumistelt on külameeste mällu jäädvustunud nii mõnigi juhtumine läbi aegade. Seal pakutud Aldu tehtud säinakotlettidele või pannkookidele külapealt vastast ei leia, nii talle iseloomulikud olid need ja neid said proovida vähesed. Kunagistel küla jaanituledel oli au sees Aldu tehtud koduõlu ja koos teiste kaluritega püütud-­suitsutatud tuulehaug.
Aldut ja tema venda Maidut kutsusid teised küla kalurid austusest “teenelisteks kaluriteks”, seda just nende aastatepikkuste kogemuste ja teistest paremate saakide tõttu – vennad käisid kalal ka siis, kui teistele tundus see mõttetu kala vähesuse tõttu ja nende mõrda sattus ikka midagi, nii et sai oma pere ja naabridki. Nüüd jätkab Käära-pere viiest vennast viimasena Kadakamäe Maidu seda ajaloolise mälu edasikandmist ja “teenelise” rannakaluri teed.
Aldu jagas oma teadmisi ka teistele, tänu tema õpetustele ja toetusele sai nii mõnestki varem merepoole niisama kiibitsenud küla­mehest kutseline rannakalur ja tema jagatud teadmised-oskused lähevad edasi järgmistele põlvedele vaatamata sellele, et poissmehena tal seda kellelegi otse jagada polnud. Kuigi oma tagasihoidlikkuses ei näidanud ta seda välja, loodame et ta oli rahul nende arengute üle, mis kodusadamas toimunud on.
Märtsis sai Aldu 75, mille tähistamine oli seekord väga tagasihoidlik, kuna tervis ei olnud enam see… Aga viis aastat tagasi olid lähimad sugulased ja külarahvas koos kohalikus pubis ja õhtu oli meeleolukas.  See oli ka ainuke suurem sünnipäevapidu, kus vennalapsed ta kodust välja said, varasemalt käis külarahvas teda koduköögis õnnitlemas, oma sünni­päevadel ei olnud Aldu kunagi üksi.
Kes tuulekala hooajal läbi aegade Orjaku sadamas on kalavastas käinud, mäletab pilti kalurite merelt saabudes, kus Aldu roolib lappajat ees ja tema taga õngepaat teiste kaluritega… just niimoodi märkamatult ta vedas seda traditsiooni, mida kohalikud kalamehed kindlasti tema mälestuseks jätkavad.
Nüüd roolid Sa, Aldu, teisi kalapaate teistel vetel…
Mõtetes Sinuga,

Sinu Orjaku küla!