Nädalapäevad tagasi said laevareisijad osaleda esmaabitundides, kus OÜ Hansa Medical müügiesindaja Tanel Tamm õpetas kasutama elustamisaparaati.
AED (automated external defibrillator) ehk automaatne kehaväline defibrillaator paigaldati kõigile TS Laevad parvlaevadele eelmise aasta lõpus ja nüüd tehakse aeg-ajalt reisijatele koolitusi, millel ka allakirjutanul oli võimalus osaleda.
Julgusest rohkem abi
Laevareisija mõtleb vist harva sellele, mida teha siis, kui sõidad merel ja äkki näed kedagi pikali põrandal või imelikus asendis istumas. Mida sellises olukorras siis ikkagi teha?
“Kui inimene on maas ja ei hinga, siis hullemaks me olukorda teha ei saa. Inimene tavaliselt end naljapärast põrandale pikali ei viska. Kõige tähtsam on, et me ei kardaks aidata,” ütles Tamm, kes koolitustel kuulnud igasuguseid põhjendusi, miks inimesed appitõttamisega pigem viivitavad.
“Ei maksa vaevelda mõtte käes, et äkki läheb midagi valesti või ei ole elustamine täpselt meeles,” kinnitas ta. “Äkksurma korral võib lähedalolijate kiire tegutsemine päästa elu, sest südame seiskumise korral on igal minutil elu hind.”
Ka abivajaja märkamine ja kõne hädaabitelefonil 112 on samuti tegutsemine ja abi. “Kui hädaabitelefonile helistaja ei oska midagi teha, siis tuleb operaatorile nii öeldagi. Katsetada pole vaja. Häirekeskuse operaatorid oskavad igaüht juhendada, kuidas edasi toimida,” julgustas Tamm kahtlejaid.
Aega kuni viis minutit
Koolituse algul rääkis TS Laevad esindaja Triin Rum, et Eestis sureb südame äkksurma ligi 800 inimest aastas. Parim tõestatud viis äkksurma korral südame uuesti töölesaamiseks aga on elustamine defibrillaatori abil. Ellujäämise tõenäosus, kasutades äkksurma korral AED-aparaati esimese kolme minuti jooksul, on koguni 70 protsenti.
Seadme tutvustamine laeva reisijatesalongis jätkus elustamiseelsete sammude kirjeldamisega. Instruktor kinnitas, et abistada saab ka ilma meditsiiniteadmisteta inimene, ent kasulik on säilitada rahulik meel ning kutsuda appi kaasreisijaid või meeskonnaliikmeid.
“Kui näed inimest ebaharilikus asendis istumas või maas lamamas, soovitan alustada sellest, et saada temaga kontakti,” rääkis instruktor.
Inimest võiks kõnetada ja küsida midagi lihtsat, et saada aru, kas ta on teadvusel. Võib ka õlast raputada või kergelt näpistada.
“Lamajale võiks läheneda pea poolt, et ennetada võimalikku löögiohtu juhul, kui kukkunu tõlgendab olukorda omal moel ja teeb ootamatu liigutuse,” soovitas instruktor.
Hingamise kontrollimiseks tuleb kuulatada, kas õhk suu või nina kaudu liigub ja ühtlasi jälgida, kas inimese rindkere liigub.
Instruktor rääkis, et mõnikord selgub sellise kontaktivõtmise tulemusel, et eluohtlikku ega ohtlikku olukorda polegi ja vahejuhtum laheneb ilma elustamisvajaduseta. Ometi võib kiirel ülevaatusel selguda ka vastupidine – inimene on teadvuseta ega hinga või teeb üksikuid hingetõmbeid.
“Sellised tunnused viitavad äkksurmale, mil süda on lõpetanud töö, kehas ei toimu vereringlust ning koed ja aju ei saa enam hapnikku,” selgitas Tamm. “Nüüd tuleb kohe kedagi appi kutsuda, helistada 112 ning tuua või lasta tuua AED-seade. Kui olete üksi, helistage 112 ja alustage elustamisega – pärast südame seiskumist on kannatanu päästmiseks aega kuni viis minutit,” tõi Tamm esile kiire tegutsemise vajalikkuse.
Elustamine ilma AED aparaadita
Kui instruktor küsis juuresviibijailt, kas kellelgi on olnud vaja kedagi elustada, olid vastuseks pearaputused.
“Loodame, et seda ei lähe teil ka kunagi vaja, aga see oskus pole kunagi liiast,” lisas ta enne, kui maaslamava mannekeeni kõrvale põlvitas.
Esmalt tutvustas ta südamemassaaži, mille jaoks peab kannatanu lamama kõval alusel. “Kui teda on vaja tõsta, tuleb mõistagi olla ettevaatlik ja kaitsta kannatanu pead,” juhtis instruktor tähelepanu.
Südamemassaaži tuleb teha paljale kehale, seega peab rinnaesise riietest vabastama. Selleks on AED-aparaadiga kaasas tugevad käärid.
Massaaži alustamiseks asetatakse üks käsi kannatanu rinnaku keskele, teine käsi esimese peale ja vajutatakse sirgete kätega vertikaalselt alla rinnakule. Rinda tuleb suruda allapoole umbes 5–6 sentimeetrit ja kiirusega 100–120 korda minutis.
Oma koolitaja-kogemustele tuginedes teadis Tamm rääkida mõnede inimeste kartusest, et südamemassaaži käigus murduvad elustatava roided. “Tõesti, nii võib juhtuda, kuid need paranevad ja see on võimalike fataalsete tagajärgedega võrreldes väike kahju. Kõige hullem on see, kui te isegi ei proovi aidata.”
Suust suhu hingamise kohta ütles instruktor, et tema ise seda ei tee. “Kui aga otsustate teha esmaabi andmise käigus suust suhu hingamist, tehke seda iga kolmekümnenda vajutuse järel kaks korda, kasutades kindlasti kaitsemaski, aga elustada võib ka ilma suust suhu hingamiseta – see on teie valik.”
Ta tuletas meelde, et kaitsemask on kõigis esmaabikomplektides ning elustamist tehakse kuni kiirabi saabumiseni või kuni kannatanu ilmutab elumärke – hingamine taastub, ta hakkab köhatama, liigutama, tuleb teadvusele.
AED õpetab elustama
Tutvustuse käigus võis veenduda, et AED elustamisaparaadi saab reisijate salongi seinal olevast kapist kätte üsna lihtsalt – kapi kaant pöörates. Kapi avamisega kaasneb ka alarmsignaal, mis annab märku häireolukorra tekkimisest ja abivajadusest.
Kapist väljavõetud AED-aparaat käivitus, kui instruktor avas selle kaane. Aparaadist kostsid selged eestikeelsed juhised, aga abiks on ka pakendil olevad joonised. Juhiseid järgides asetas instruktor pakendist välja võetud elektroodid kannatanut kujutava mannekeeni rinnale.
Instruktor rõhutas, et laste puhul tuleb kasutada väiksemaid elektroode, mis parvlaevadel on ka olemas. Juhul kui neid pole, tohib aparaati kasutada inimeste puhul, kes kaaluvad vähemalt 25 kilogrammi. “Sel juhul tuleks väikelaste puhul jääda ainult südamemassaaži ja suust suhu hingamise juurde,” lisas ta olulise täienduse.
Elektroodid paigal, hakkas AED analüüsima südamerütmi, mis võttis aega umbes 10 sekundit. Tamme sõnul ei tohi sel ajal kannatanut puudutada, sest siis saab aparaat vale signaali.
Edasine toimus samuti aparaadi juhiste kohaselt. Kui AED edastab teate, et “šokk on näidustatud”, toimub seadme laadimine. Peale järgmist teadet tuleb taas veenduda, et keegi ei oleks kannatanuga kontaktis ja vajutada vilkuvale nupule ning aparaat annab kannatanule elektrilöögi.
Peale seda tuleb jätkata südamemassaažiga, ikka 100–120 korda minutis, kuni aparaat teeb uue analüüsi. Kui AED edastab teate “šokk ei ole näidustatud” ja kannatanu on ikka veel elutu, jätkatakse südamemassaaži. Kui kannatanul taastub hingamine või ta tuleb teadvusele, tuleb keerata ta küliliasendisse ja jälgida hingamist.
“Kogu selle protsessi jooksul pole vaja liigseid pealtvaatajaid ega kaamerasse jäädvustajaid,” manitses Tamm ja rääkis loo, kuidas fotod kannatanust olid sotsiaalmeedias näha enne, kui kiirabi appi jõudis. Tamme sõnul on mõistlik eemale viia ka lähedased, kes kipuvad kokkukukkunut katsuma ja kinni hoidma, kuid see võib elustamist hoopis takistada.
“Piisab, kui elustatava ümber on umbes viis inimest, kes kordamööda samas tempos ja sama koha pealt massaaži teevad. Viimase piirini pole mõtet jõudu pingutada, sest siis muutub südamemassaaž ebaühtlaseks ega ole tõhus. Kui üks väsib, on järgmisel õige aeg jätkata,” juhendas Tamm.
AED aparaadid levivad
TS Laevad paigaldas möödunud aasta lõpul AED-seadmed oma viiele laevale ja sellest kirjutas ka Hiiu Leht. Elustamisseadmed on parvlaevade Leiger, Tiiu, Tõll ja Piret reisijatetekil R-Kioski kohviku kõrval, parvlaeval Regula laeva ahtrirestoranis.
Reisijatele korraldatud esmaabialase lühitutvustuse viis OÜ TS Laevad läbi nii Hiiumaa kui Saaremaa liinil.
OÜ Hansa Medical on praeguseks üle Eesti paigaldanud ligikaudu 120 AED-täisautomaatset elustamisaparaati. Hiiumaal neid avalikes kohtades seni veel ei ole, Euroopas aga näeb neid seadmeid nii avalikes kohtades, koolides, kontorites, kaubanduskeskustes ja poodides, tehastes, spordiklubides, parkides, aga neid leidub ka kodudes.
KATI KUKK
