Arendajate huvi rajada Eesti rannikule ja saartele suuri tuuleelektrijaamu ei rauge. Vastasseisud on ülal ka finišile lähenevast nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu protsessist hoolimata.
Eesti energiamajanduse pikaajalist arengukava koostav Eesti Arengufond avaldas soovi, et jäetaks kehtestamata nelja maakonna, Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Pärnumaa tuuleenergeetika teemaplaneeringud neis leiduvate ebamõistlike piirangute tõttu.
Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari leiab, et piirangute seadmise näol on tegemist kohalike inimeste demokraatliku õigusega.
Padari: Kogukonna õigus ja vabadus
Kärdla, Emmaste ja Pühalepa vald Hiiumaal, Mustjala, Kärla ja Lümanda vald Saaremaal, Noarootsi, Vormsi, Ridala, Oru, Risti, Kullamaa vald ja Haapsalu linn Läänemaal ning Are, Tahkuranna ja Häädemeeste vald Pärnumaal otsustasid, et ei luba suuri tuuleelektrijaamu oma maadele üldse ehitada. Ainsana Hiiumaal soostus tuuleelektrijaama oma maadele lubama Käina vald.
Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suunajuht ja energiamajanduse arengukava projektijuht Peep Siitam pani kahtluse alla omavalitsuste õiguse keelata omal maal üleüldse tuuleelektrijaamade rajamine. Ta viitas, et ebamõistlike ja kehtivatest normidest oluliselt karmimate piirangute seadmises tuuleenergeetika rakendamisele võib näha ka põhiseaduse riivet.
“Just nii planeeringusse ongi ju kirjutatud: kohalik kogukond soovib oma elukeskkonda kaitsta ja see ongi kogukonna õigus ja vabadus. Ka seda õigust ja vabadust ei tohi piirata mingi normiga. Vastasel korral ei olegi kohalikel midagi otsustada. Paneme aga arvuti vastavalt sisestatud lähteandmetele arvutama ja otsused vormuvad võluväel!?” imestas Padari. “Minu arusaam demokraatiast on midagi muud.”
Siitam: Piirangud on ebamõistlikud
Eesti Arengufond tegi veebruari algul siseministrile Ken-Marti Vaherile ettepaneku jätta kehtestamata Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringud, et neid võiks pärast energeetika arengukava valmimist täpsustada.
Siitami kirjas ministrile soovitab fond ka kõigil neljal maavanemal teemaplaneeringud kehtestamata jätta.
Põhjenduseks toob Siitam, et “tuuleenergeetika rakendamiseks sobivate asukohtade otsimise asemel on meie arusaamise kohaselt nimetatud planeeringutes keskendutud eelkõige tuuleenergia rakendamisele ebamõistlike piirangute seadmisele.” Sellega viitab ta, et elamute ja elamumaade, puhkealade ja üldkasutatavate hoonete ümber on soovitud senikehtivatest oluliselt suuremaid puhveralasid.
Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari jäi kindlaks, et puhveralad on omavalitsuse enda otsustada ning Käina vald on lähtunud oma tingimuste seadmisel olemasolevatest tuuleparkidest ja elanike kogemustest. “Sellekohaselt ei ole kaks tuhat meetrit sugugi palju,” kinnitas Padari.
Teiseks ütles ta, et silmas peeti ka omavalitsuse üldist arengut, sh elamualade võimalikku laienemist tuulepargile lähemale või siis vastupidi – tuulepargi laienemist elamutele lähemale. “Selline lähenemine saab toimuda ainult siis, kui valminud kooslusest on kohalik kogukond saanud positiivse kogemuse ja tunneb end turvaliselt,” väitis Padari. Ta kinnitas, et mitte keegi ei saa keelata kohalikul kogukonnal oma elukeskkonda kaitsta.
Padari: Kogukonnale ei pakuta midagi
Siitami kirjas seisab, et tuuleenergia arendamine on mõistlik eelkõige heade tuuleoludega piirkondades, mistõttu sisalduvad fondi hinnangul nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringus ebamõistlikud piirangud ja kitsendused, mis “on vastuolus sooviga vähendada Eesti elektritarbijate energiaarveid ning tagada energiajulgeolek”.
Padari pareeris, et kahjuks ei paista riigisiseselt kusagile välja riigi soov energiajulgeolekut tuuleenergeetikaga tagada. Pigem on räägitud tuumajaamast. “Ka ei ole riigi soov kohalikule kogukonnale midagi pakkuda. Teemaks oli ressursimaksule sarnane talumismaks jmt, mille aruteludest ei ole midagi kuulda,” kommenteeris Padari Siitami väidet.
Volikogu esimees juhtis tähelepanu, et teemaplaneering iseenesest ei piira midagi, vaid annab just vastupidi, võimaluse arendamiseks. Tõsi küll, ainult piirkonnas, mille suhtes on leitud kompromiss: “Kordan: ka elanikel on õigus oma elukeskkonna kujundamisele kaasa rääkida.”
