Ujusin internetiookeanis ükspäev uue termini otsa: urgency culture (ingl.k), elik kodukeeli “kiireloomulisuse kultuur“. Nimelt kaeblevad laiema ilma psühhoterapeudid, et just selle kiireloomulise elu käes...
Ma olen sündinud 1987. aasta beebibuumi ajal ja mäletan napilt nõuka aja lõppu. Kusagil sügavates mälusoppides hüüab Tõnis Mägi kareda häälega suurtest kõlaritest „kuninglik...
Jõuludega on juhtunud midagi kummalist. Istusin ükspäev maha, et hakata kogu muu detsembrikuu virr-varri kõrval varakult jõululauda planeerima. Olgu öeldud, et hapukapsast ja verivorsti...
Kuus aastat tagasi lebasin novembris Brasiilias liivaste voodilinade vahel ja lubasin endale, et kui koju tagasi saan, siis ei hakka ma mitte II-AL-GI lörtsi...
Ma olen muusikute laps. See tähendab, et valdava osa oma lapsepõlvest veetsin lasteaia asemel proovisaalides ja kontsertidel. Toonase “peda” pillitundides, Eesti Kontserdi rõdudel, Kaitseväe...
Üks ema proovib kümneid kordi rasestuda ja nutab iga kord, kui arsti juures tuttava sõnumi saab: südamelööke pole. Õõnestav vaikus. Küllap järgmine kord läheb...