Kassari saarel, just seal, kus on kõige kõrgem punkt, avaneb kahe männimetsa vahelt sulnis vaade merele. See koht on läbi Panso jutustuste tuttav ka paljudele neile, kes ise Kassaris kohal ei ole käinudki. Kui seista seal, kus kunagi nautis suvepaviljonist sama merevaadet Kassari mõisaproua, jääb selja taha murdunud tiibadega tuuleveski. Ja sellest edasi, üsna kadakate vahel, on peidus elumaja, mille juurest asutab end parajasti pikemale jalutuskäigule üks ema, vankris uhiuus beebi.
