Tähelepanelik poekülastaja vihjas, et alles hiljaaegu hakkas ühes Pärnu toidupoes tööle automaatne tulekahju signalisatsiooni süsteem (edaspidi ATS). Poe töötajad ja külastajad reageerisid tema sõnul üsna kummaliselt st nad ei reageerinud üldse. Tundub, et inimesed on hakanud tulekahjusignaali poodides automaatselt võtma kui valehäiret.
ATSidele väljasõit on päästjatele üks sagedasemaid sündmusi, sest andurid hakkavad tööle erinevate tegurite mõjul: remonttööde tõttu, vales kohas suitsetamise tagajärjel, hooldusvigade tõttu, veokisummutitest tulevast suitsust, süsteemi ehituslike vigade pärast jne.
Valehäireid on olnud juba nii palju, et inimesed ei usu enam, et neid võiks ka päriselt oht varitseda ja nad on muutunud juba passiivseks. Asjata. Näiteks toimus 2013. aastal Riia Maxima kaupluses varing, millele reageerisid ka andurid, kuid inimesi ei evakueeritud.
Päästjad sõidavad iga kord ATSi kutsele välja ning suhtuvad igasse juhtumisse täie tõsidusega, sest parem karta kui kahetseda. Poes reaalse ohuolukorra äratundmine võib olla keeruline, kuid alati peaks suhtuma igasse häiresse kui päris ohtu ja ka käituma vastavalt.
Anduri käivitudes otsitakse üles poe töötajad eeldades, et nemad juhendavad, mida edasi teha. On kahetsusväärne kui töötajad ega turvamehed ei tea, kuidas sellises olukorras õigesti käituda.
Hoone omanikul on kohustus oma töötajaid vähemalt korra aastas koolitada, et nad oleksid teadlikud, kuidas tulekahju korral käituda ja ka kliente juhendada. Koolituste käigus määratakse üks kindel vastutav isik, kes ATSi tööle hakates häiret kontrollima läheb. Kui vastutav isik lahkub mingil põhjusel majast, peab ta määrama endale asendaja. Ka teistele määratakse koolitustel rollid, mida ohuolukorras täita. Lisaks peab hoone omanik tagama süsteemi korrasoleku ja sellele regulaarselt hooldust tellima.
Töötajatel on ATSi käivitudes kanda üks tähtsaimaid rolle, sest just nemad uurivad vastutava isiku käest, kas tegu on päris tulekahjuga või mitte. Seejärel on ainuõige samm klientide teavitamine mõlemal juhul – nii tulekahju kui ka valehäire puhul. Suuremates poodides on olemas ka mikrofon ja kõlarid, mida saab sellises olukorras kasutada, väiksemates poodides aga piisab töötaja valjemast häälest või märguannetest. Kui on puhkenud tulekahju, tuleb kliendid poest välja juhatada.
Säärane teavitamine annab poe kollektiivile ja ettevõttele juurde usaldusväärsust ka kliendi silmis, kuid mis veelgi enam – võib päästa elusid. Kliente teavitades paistavad töötajad silma hoolivuse ja vastutustundlikkusega. Klientide teavitamata jätmine aga võib saada saatuslikuks, sest kui on päris tulekahju ja keegi ei reageeri, on tagajärjed kurvad.
Töötajad võivad ka ise küsida oma tööandjalt koolitusi. Suuremates avalikus kasutustes olevates hoonetes on kohustuslik kord aastas koolitus läbi viia, väiksemates ettevõtetes see nii ei ole, kuid ka nemad peaksid eeskuju võtma ja oma töötajaid tuleohutusalaselt harima.
Artikli alguses väljatoodud juhtumi puhul oli töötajate käitumine ebaõige ja tegelikult ei reageerinud ka kliendid ise. Ideaalis peaksid kauplusekülastajad signalisatsiooni tööle rakendumisest alates järgima töötajate juhiseid või liikuma ise lähima väljapääsu poole. Juhul kui tegu on valehäirega, saab alati tagasi minna ja oma oste jätkata, kuid päris tulekahju korral, päästate iseenda, oma lapsed ja ehk ka teisi kliente. Ärge kartke näidata, et hoolite enda elust, julgege olla eeskujuks oma lastele ja ka teistele poekülastajatele.
Tuleõnnetusi juhtub, olgugi, et harva, kuid valmis tuleks selleks olla igal juhul.
Rain Põllu
Tuleohutuskontrolli büroo peainspektor
