Kärdla keskväljaku ehitustööde lõpuni on jäänud pisut enam kui kuu. Praegu käivad haljastustööd ja aina enam saab selgeks, kui eriline see uus väljak olema saab.
Valla arenguosakonna juhataja ütles, et on tuledega purskkaevu üle lausa õnnelik ja et Kärdla keskväljak tuleb samasugune, iseloomuga ja eriline, nagu on tema kodulinnas Rakveres.
Kõrvalasuva kaupluse müüja tunnistas, et ehitus on kaupluse käibele kehvasti mõjunud, kuid oli rõõmus, et iga päevaga muutub väljak aina ilusamaks.
Teisipäeval, kui väljaku purskkaev esimest korda tööle pandi, astus ehituspiiretest mööda üks vanem mees. “Mis puukuur see on? On ikka tead – väljakul on niiisukene värk!” torises ta väljaku varjualust vaadates ja koputas endale otsaette. Purskkaevust, nagu ka ehitusplatsile sisenemise keelusiltidest ja projektijuhi hoiatusest, et loata siseneja võib trahvi saada, mees välja ei teinud. Jalutas väljakule ringi peale, vaatas taimeistutajate tööd ja lahkus. Ilmselt pahasena.
Miks häiris teda ilus ja uus, haritud arhitektide kollektiivi poolt põhjalikult planeeritud mitmeotstarbeline varjualune?
Miks ei häirinud teda sealsamas kõrval, väljaku servas kügelev vana kuur? Või siis see kuuriderodu, mis jääb keskväljaku büroohoone taha?
Kas oleme vana ja koledaga nii harjunud, et uus ja ilus tundub võõrastav?
18. september 2020
