OÜ Hiiumaa Agro juhataja Sulev Matto niiöelda teiseks koduks on Pühalepa vallas Ala külas asuv farm, kus igapäevast hoolt nõuab kaks ja poolsada lehma ja vasikat.
Päris üksi Sulev Matto seal muidugi ei toimeta: lüpsmisega tegeleb korraga kaks inimest, kes hoolitsevad ka vasikate eest. Lisaks on töötaja, kes valmistab söödamikseriga sööda ja teeb muid laudatöid. Nädalavahetusel töötavad farmis terve Mattode pere: lisaks pereisale ka ema Hanneli ning tütred Johanna ja Anette.
“See töö ei tohi olla hooajaline, piima on kogu aeg vaja,” rääkis Matto teisipäeval väikestele vasikatele numbreid kõrva pannes.
Mõõdulindiga määras ta vasikate kaalu esitledes samas ajakirjanikule vastsündinud vasikat, kelle emaks lehm Kuljus, ja aasta viimasel päeval ilmavalgust näinud lehm Euro järeltulijat. “Vasika registreerimise jaoks ei ole kaal vajalik, aga minu enda jaoks on see oluline,” selgitas Matto ja rääkis, et lehmvasikad jätavad nad oma karja täienduseks, aga pullvasikad müüvad Hollandisse nuumale.
Edukas aasta
Matto rääkis, et septembris täiendasid nad oma Eesti mustakirjut holsteini tõugu lehmade karja heledat karva Eesti maatõugu lehmadega. Põhjuseks, et juba mõisnikud andsid oma lastele maatõugu lehmade piima, mis pidi olema tervisele kasulikum.
Kõva sõna oli see, et mullu jaanuaris hakkas Matto vabariigis esimesena kauplustes toorpiima müüma. “Kuna me seda ei pakenda, on piim muidu kauplustes müüdavatest piimasortidest madalama hinnaga ja annab ka kasumit,” selgitas Matto.
Algul suure huviga osteti piima rohkemgi, nüüd on müük saavutanud stabiilsuse, umbes kuus tonni piima kuus. “See on üsna kriitiline piir, tegelikult võiks lahtist piima rohkemgi osta,” soovis ta.
Piimaga esikümnes
Müükiminevat Ala lauda piima kontrollitakse tavalisest rohkem, sest seda müüakse otse tarbijale. Piima kvaliteedinäitajate poolest on Ala farmi piim vabariigi farmide esikümnes. “See tähendab, et Ala kari on vabariigis üks tervemaid,” sõnas tootja.
Matto rääkis, kuidas Kõrgessaare valla eakate hooldaja Tõnis Ülemaantee ütles, et vanasti toodi piima maalt linna, nüüd peab tema pensionäridele linnast maale suurte purkidega piima viima.
Toorpiimast on Eestis praegu puuduski, sest palju piima läheb eksporti. Erinevalt paariaasta tagusest ostavad tööstused nüüd hea meelega piima ka Hiiumaa piimatootjatelt. Samas makstakse hiidlastele ikkagi vabariigi madalaimat hinda. “Mureks on madal piima müügihind, peale just ei maksa aga…,” laiutas käsi Matto. Piimaliitri eest makstakse tootjale 29 senti, millest võetakse maha transpordikulu piimakilo kohta talvel neli ja suvel kaks senti.
Kasvav kari nõuab lahedamat ruumi
Ala lauda teises tiivas käib praegu vilgas tegevus. “Ehitame lehmadele kodu paremaks,” ütles Matto, kelle kari aina kasvab, praegu on noorloomi üle saja. “Loom kasvab suuremaks ja laut ka – kui praegused mullikad hakkavad piima andma, siis peab neile ka koht olema,” ütles Matto, kes soovib oma karja suurendada kolmesajapealiseks.
“See olekski maksimum – meie pere jaoks paras,” nentis ta. Kui 200 lehma lüpsaks igaüks umbes 30 kilo päevas, siis kahe päeva lüpsist saab täpselt tsisternautotäis piima. “Sellisele kogusele tullakse juba heameelega järele,” kinnitas Sulev Matto.
Mullikad magavad kummimatil
12kohalisel lüpsiplatsil töötab korraga kaks lüpsjat. Platsi võimsus on viis lehma tunnis ühe koha kohta ja nii kulub Ala lauda lehmade lüpsiks kaks tundi hommikul ja kaks õhtul.
Lehmad aetakse enne lüpsi ootealale ja peale lüpsi saavad söögi juurde. “Nad teavad juba ise, millal ja kuhu minna,” ütles Matto.
Piimakarjakasvataja kinnitas, et on uhke oma lehmade hea tervise üle ja näitas ühte lehma, kelle vanust 16 aastat. “Muti on täiesti töötav mudel, lüpsab ja loodame, et vasikas on ka sees,” kiitis peremees sarvedega lehma. Muti tuli farmi eelmisel aastal, kui nad ostsid ühe karja juurde, et head loomad lihaks ei läheks.
Lehmade sööda kasvatab Hiiumaa Agro enamjaolt ise. Kari saab heina, silo, viljasilo, muljutud teravilja ja vasikatele antakse ka jahu. Juurde ostetakse mineraalsöötasid ja vasikatele piimapulbrit.
Lehmad magavad põhuasemel ja noorloomad kummimatil. Põhk on samuti oma põllult pärit.
Mullu valmis ka nõuetekohane vedelsõnnikuhoidla, kuhu mahub kahe aasta sõnnik. “Seega on aeg koguda raha lägalaoturi muretsemiseks,” pani Matto järgmise eesmärgi paika. Vana põllumeeste tarkus ei peta ja kui Hiiumaa viletsa boniteediga pinnasele läga laotada, hakkab ettevõte ka rohkem oma saaki saama.
“Eks ta kipub nii olema, et töö on ka mu hobi,” ütles Sulev Matto ja rääkis, et püüavad siiski igal aastal perega ka paar nädalat puhkust võtta. Tavaliselt sõidetakse siis Euroopasse, eriti tihti Saksamaale, et vaadata kuidas seal piimatootmine arenenud.
OÜ Hiiumaa Agro
alustas tegevust 2000.aastal. 2008. aastal vahetusid ettevõtte omanikud ja juhatus. Uued omanikud Hanneli ja Sulev Matto.
Ettevõtte põhitegevuseks on piimakarjakasvatus, kasvatatakse tõuveiseid.
2010. a müügitulu ligi 2 miljonit krooni sh tulu piimakarjakasvatusest 1,6 miljonit kr. Aasta varem oli müügitulu ligi 2,5 miljonit kr.
Võrreldes 2009. aastaga suurenes piima müügitulu. Loomi müüdi aruandeaastal vähem.
Aruandeaasta kasum üle 240 000 krooni, aasta varem oli kasum 960 000 kr. Aruandeaastal tõusid piima kokkuostuhinnad majandussurutise eelse aja, 2008. a tasemele. Ettevõttes võeti kasutusele kalasaba-lüpsiplats.
Kavas on lüpsikarja suurendamine, farmitehnika uuendamine ning piima turustamine ka kohalikele kauplustele.
Ettevõtte keskmine töötajate arv oli 5 inimest, palgakulu 350 000 kr.
Allikas: OÜ Hiiumaa Agro 2010. majandusaasta aruanne
