erakogu Maanteeameti andmeil on näiteks üle poolte ehk 54,55 protsenti A-kategooria eksami sooritajaid Harju maakonnast ja 45,45 protsenti Hiiu maakonnast.
B-kategooria eksami sooritajad on enamasti kohalikud, moodustades 69 protsenti. Hiidlastele järgnevad jällegi harjumaalased. Lisaks on siin B-kategooria eksameid sooritamas käidud Lääne, Rapla, Pärnu, Järva ja Ida-Virumaalt.
Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Risto Kasemäe sõnul eelistavad nad Hiiumaal kohalike autokoolide lõpetajaid, kes ennast läbi kooli või teenindusbüroo eksamile registreerivad. “Kui siiski mõni aeg jääb vabaks, siis lähevad need nii-öelda võõrastele,” ütles Kasemäe.
Kuigi Hiiumaal nurinat pikkade eksamijärjekordade üle veel kuulda pole, on see mandril suureks probleemiks.
Järvamaalt Hiiumaal eksamit tegemas käinud Laura sõnul ulatus sõidueksami järjekord kodukohas kahe kuuni. “Selle aja jooksul unustan juba autokoolis õpitu, samas lisasõidutundide võtmine, et vilumust mitte kaotada, on kulukas,” märkis ta. Hiiumaal pidi Laura oma B-kategooria sõidueksami aega ootama juunis kaks nädalat. Aga näiteks Tartus tuleb sõidueksami aega oodata koguni ligi kolm kuud.
Süüdi kehvad juhid või reformid?
Maanteeamet peab pikkade järjekordade põhjuseks juhikandidaatide kehvi oskusi ja teadmisi, autokoolide arvates on põhjuseks maanteeameti reformid.
Maanteeamet lõi 2016. aastal eksamikeskuse, mis koondas kõik eksamineerijad seniselt teenindusbüroopõhiselt töökorralduselt ühtse juhtimise alla. Seetõttu vähendati ka teenindusbüroode töömahtu ning eksamineerijad ei võta eksameid vastu enam kindlas teenindusbüroos, vaid liiguvad linnade vahel. Muudatuste põhieesmärk oli vähendada korruptsiooni ning lühendada sõidueksami järjekordi. Järje-korrad on aga paraku vaid pikenenud.
Kasemäe sõnul polnud eksamikeskuse loomise ajal maanteeametil nii palju statistilisi andmeid nagu praegu. “Mitmed plaanid said seega tehtud oletuste ja emotsioonide pealt,” nentis ta. Kolme aastaga kogutud statistikast on selgunud, et ligi 50 protsenti eksamineerimise ressursist kulub korduseksamite vastuvõtmisele. Probleeme valmistab ka juhikandidaatide eksamile mitteilmumine.
Autokoolide juhid aga kriitikaga ei nõustu, sest eksamite läbimise protsent pole aastatega kukkunud, pigem isegi paranenud. Lahendusena pikkadele eksamijärjekordadele näevad nad autokoolide süüdistamise asemel, et eksamineerijaid tuleks juurde palgata.
Kasemäe peab eksamikeskuse töökorraldust optimaalseks ja kedagi juurde palgata ei plaani. Eksamiosakonna juhataja sõnul on viimase kolme aastaga sama suure isikkoosseisuga vastu võetud palju rohkem riiklikke sõidu-eksameid. Ta tõi võrdluse, et kui 2017. aastal võttis keskus esimese viie kuuga vastu 13 983 sõidueksamit, siis selle aasta viie kuuga 15 528 eksamit. Ka on tema andmetel Eesti sõidueksamite ooteajad Euroopa Liidu keskmiste seas.
Jääb üle loota, et mandrilt eksamile tulijaid ei hakka siinseid järjekordi ummistama ja hiidlased saavad sõidueksameid teha jätkuvalt küllaltki lühikese ooteajaga.
