Suplushooaeg pole veel kaugeltki alanud, ent Mustvee sadama juures võis möödunud laupäeval ja pühapäeval (aprilli lõpul) juba seltskonda meessoost ujujaid näha. Tõsi, supelpükste asemel kandsid nad pealaest jalataldadeni ulatuvaid ülikondi, mis ihu sootuks kuivaks jätsid.
Kui Vooremaa esindus Mustvee sadamasse jõuab, püüavad seitse jões müttavat kuivülikondades meest päästeparvele ronida. Ega see nii lihtne olegi, kui alguses tundub. Lõpuks leitakse üles parve külge kinnitatud nöörredelid ja parv saab edukalt “vallutatud”.
“Vestidega on siin päris kitsas,” kurdavad “merehädalised”, ehkki parvel seisev kiri ütleb, et alus peab ära mahutama kaheksa inimest.
“No mis te siis veel teeksite, kui te tõsises merehädas oleksite ja peaksite parvel nädal aega vastu pidama!” ütleb parve kõrvalt paadist Kaupo Kaasik, MTÜ Mustvee Vabatahtlik Järvepääste juhatuse liige ja koolitaja.
Seitse parvelolijat on Hiiumaa vabatahtliku merepääste seltsi liikmed Tanel Hindreks, Martin Kagadze, Kaspar Kruuse, Henry Laanemäe, Teet Laja, Marek Rätsep ja Ain Tähiste. Mustveesse on nad tulnud päästealast koolitust saama. Kaupo Kaasik ja teised Mustvee vabatahtlikud järvepäästjad on nimelt Soome-Eesti ühisprojekti Vomare raames vajaliku koolituse kätte saanud ning võivad nüüd juba teisi vabatahtlikke õpetada. Hiidlasi koolitatakse järgmise Soome-Eesti projekti Vosabase (nagu Vomaretki, rahastatakse seda Kesk-Läänemere programmist Interreg IVa) raames. Mustvees toimuv on nende baasväljaõppe esimene etapp.
Merendustaustaga mehed
“Täna õpime iseendaga vees hakkama saamist ja varustuse õigesti kasutamist, homme hakkame aga juba päästevõtteid omandama,” ütleb vahepeal kaldale tulnud Kaupo Kaasik. “Eile õhtupoole olid meil mõned tubased loengud ning täna pärast lõunatki seisab hiidlastel ees meditsiinialane koolitus, mille viib läbi meie seltsi liige Kaidi Forostovets.”
Et hiidlased end päästeparvel liiga mõnusalt ei hakkaks tundma, kamandab Kaupo nad uuesti vette ja laseb demonstreerida rivis ujumist. Sel viisil liikudes saadakse mitte ainult kiiremini edasi, vaid ollakse ka päästjatele paremini nähtavad.
Järgmise harjutuse käigus peavad hiidlased veest paati ronima. Paat kannab nime Kalle ja selle said Mustvee vabatahtlikud järvepäästjad samuti tänu Vomare projektile.
“Kui päästja on sunnitud vahepeal aluselt lahkuma, siis peab ta sellele ka tagasi saama,” ütleb Kaupo Kaasik.
Paadi “vallutamine” läheb hiidlastel üllatavalt käbedalt. Pole ka ime: tegemist on tugeva merendustaustaga meestega.
“Lõime oma seltsi möödunud aasta detsembris,” ütleb Marek Rätsep. “Kuna Eesti põhja- ja läänerannikust oli suur osa juba vabatahtlike merepäästeüksustega kaetud, leidsime, et sellist asja on ka Hiiumaale vaja. Seltsi kolmeteistkümne liikme hulgas on kõige rohkem ettevõtjaid, ent kõige tugevamini ühendab meid purjetamis- ja sukeldumishuvi. Varustust meil peale isikliku praegu veel pole, ent selle hankimise võtame tõsisemalt ette siis, kui väljaõpe käes.”
300 km ja külm vesi
Kaupo Kaasik ei ole hiidlaste suhtes kiitusega kitsi.
“Tänu purjetamiskogemusele oskavad mehed suurepäraselt meeskonnatööd teha ning kogu koolitus käib meil mõnusa hiiu huumori saatel,” ütleb ta.
“Noh, see ongi ju ütlemata mõnus nädalavahetuse veetmise viis, et sõidad kolmsada kilomeetrit maha ja ronid siis külma vette,” viskab seepeale nalja Ain Tähiste.
Kaupo Kaasiku sõnul toimub hiidlaste koolituse teine etapp mai lõpus nende kodusaarel, kolmas etapp sügisel ning võib-olla jälle Mustvees.
“Õigupoolest on see Eestis esimene kord, kui vabatahtlikud päästjad teisi vabatahtlikke koolitavad,” ütleb Kaupo Kaasik ja lisab, et peatselt on tal võimalus osaleda ka Muhu vabatahtlike koolitamisel.
Kuna Peipsile jala enam ja paadiga veel ei pääse, on Mustvee sadamasse kogunenud päris palju kalamehi. Üks neist pakib oma kolud kokku ja lahkub vandudes: mis sest landist ikka leotada, kui vees pladistavad hiidlased kõik kalad peitu on ajanud.
RIINA MÄGI
Ilmunud ajalehes
Vooremaa
