Tapio Vares Harilik kastanipuu (Castanea sativa) pole põrmugi see-
sama, mis meil kultuuris laialt levinud harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum). Esimene on pikkade liht-
lehtedega, kuuludes tammede ja pöökidega ühte sugukonda, teine aga sõrmlehine ja paigutatud koos vahtratega seebipuuliste hulka.
Mõlemad on lõunaeurooplased, ent kui hobukastan on meil suurepäraselt kodunenud, siis harilik kastan millegipärast mitte. Sellest on kahju. See puu on erinevalt hobukastanist mitte ainult ilus, vaid ka kasulik. Kastanid on lõunapoolsetel maadel iidsetest aegadest tuntud toidupoolis.
Tegelikult ammustest aegadest pärit kultiveerimise tõttu ei olegi päris kindel, kas kastan oleks Euroopas ise looduslikult nii kaugele levinud, kui nüüd inimese kaasabil. Kas näiteks Itaalias kasvavad Alpide lõunajalami kastanisalud on algupäraselt looduslikud või mitte? Ühest sellisest hooldatud metsatukast tõin muuseas aastal 2011 väikse nääpsu kaasa. Eks näis, kas on vastpidavam, kui varasemad, poest ostetud kastanitest tõusnud isendid.
Esialgu peab tõdema, et kastanite kasvatus siin põhjamaal on üks vaev ja viletsus. Mu 2005 sügisel maha torgatud kastanipähklid hävitas talvine paljaskülm. Järgmise aasta külv läks õnneks ja 2007 tärkas paarkümmend kastanit. Aja jooksul jagasin enamuse tuttavatele laiali (näiteks Kõppu). Kujutlesin, et merele lähemal peaksid nad paremini edenema kui karmide talvedega Hiiu saare sisemaal.
Muuseas sai kaks istikut 2009 sügisel viidud Ave Alavainule sünnipäevakingiks, nood istutasin kohe samasse lõkkekoha naabrusse maha. Tundus hea happeline liivmuld olema, kastanitele sobilik. Kujutlesin vaimusilmas, kuis seal kord kastanipuud laiutavad ja kunagi ehk samas lõkketuhas rahvas kastaneid küpsetama hakkab…
Kuid nagu kiuste tuli järgmiseks rida karme talvi, mis iga kord puuhakatised maa lähedale tagasi näpistasid. Tjah, ega ilmastiku vastu saa. Ja ometi leidub Hiiumaale sarnaste talvedega Riia botaanikaaias viljuv kastanipuu, seitsmemeetrised kastanid ilutsevad ka Helsingi botaanikaaias. Vaja oleks ehk külmakindlamat seemet ja eeskätt muidugi soojemaid talvesid. Muuseas, kastanipuud armastavad küll suvist päiksesoojust, kuid nende tume koor on meil samas märtsipäikse kõrvetuse hell. Tuleks Kreeka stiilis tüved valgeks lubjata?
Kaks viimast talve on õnneks pehmed olnud ja kastani-
puud kahe suvega otsekui uuele elule ärganud. Mul Nõmbal on üks maapinnalt kahe suvega juba üle pea visanud. Ja rõõmustav on ka Ave Vita! kastanite elulust. Üks on mulle puusani, teine lõuani kasvanud. Vabandust, ei hakanud seal mõõdulintidega lehvitama, et täpset numeratsiooni kätte saada. Pealegi kasvavad nad suhteliselt sooja augusti toel veel edasi.
Loodetavasti tuleb ka eelseisev talv taas pehmepoolne. Tegelikult ei tohiks olla sugugi nii ulmeline nägemus, et ehk õitsevad harilikud kastanipuud peagi ka Kärdla linnas. Ja kasvatavad okstele ülinõeljaogalised viljasiilid. Kuid valmisküpsenud kastaneid on vist liialt palju loota. Meie suved on ju enamasti na põhjamaiselt jahedad. Kui aga kliima tasapisi oma soojenemist jätkab…?
