Kõpu poolsaare lõunatipus asuv Kalana sadam saab naabrid – ettevõtja ja Kõrgessaare vallavolikogu liige Endel Evert rajab sinna kaks Ristna nime kandvat sadamat.
Endel Evertile kuuluva OÜ Ewent taotlusel määras vabariigi valitsus eelmisel nädalal Kaleste lahes Kalana külas asuva Ristna lõunasadama ja Ristna jahisadama ühise akvatooriumi piirid.
Kaks uut sadamat asuvad kõrvuti Kalana lahe kaldal, vanast sadamast läänes. Mõlemale on määratud ligipääs läbi Kalana sadama akvatooriumi ja kolmel sadamal on ühine sissesõidutee.
Kalanas nüüd kaks Ristna sadamat
Nimevalik on pisut ootamatu, kuna sadamat tuntakse aastakümneid, alates 1959. aastast kui seal Hiiumaa kalakombinaadi sadama ehitust alustati, Kalana sadamana.
Ristna nime kandev väikesadam aga asub hoopis Harjumaal Padise vallas Keibu külas.
Evert, kes on volikogu maa-, ehitus- ja heakorrakomisjoni esimees ütles, et nimi sai pandud Ristna tuletorni järgi: “Kuna jahisadama potentsiaalsed külastajad on Soome, Rootsi, Taani, Poola, Saksa ja Venemaa mereturistid ning kõikidel merekaartidel, kus on kujutatud Hiiu saart on ka Ristna majakas, leidsime, et see võiks sobida.” Keibu lahes asuv Ristna sadam on Everti hinnangul kohaliku tähtsusega väikesadam ega ole seetõttu sihtgrupile eksitav.
Kõrgessaare vallavalitsus kooskõlastas OÜ Ewentile kuuluvate Ristna jahisadama ja Ristna lõunasadama ühise akvatooriumi 2010. a novembris. Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk selgitas, et kuna Kalana sadama arengud on seni toimunud ainult paberil, leidis volikogu, et arengut silmas pidades on mõistlik omanike taotlus rahuldada ja määrata erinevad sadamad. “Loodan, et nimi väga ei eksita, sest Ristna sadam on tõesti olemas, kuid ühes akvatooriumis mitu sadamat ei ole probleem, ka Orjakus on neid kolm,” ütles vallavanem.
Üks rannakaluritele, teine külalistele
Ristna lõunasadam jääb kohaliku tähtsusega väikesadamaks. Selle sihtgrupp on rannapüügiga tegelevad kalurid, purjetamiskooli õpilased ja veespordiharrastajad. Vastuvõetavate veesõidukite maksimaalne süvis on üks meeter. Sadama jaoks on ehitatud puidust sadamasild ja slipp.
Ristna jahisadamast soovitakse tulevikus kujundada külalissadam, kus ligikaudu 80 protsenti kaikohtadest mõeldud külalisalustele ja ülejäänud kohalikele veesõidukitele. Kokku on jahisadamasse kavandatud 65 kaikohta. Vastuvõetavate veesõidukite maksimaalne süvis on 3,5 meetrit. Jahisadama muulid valmisid juba mullu, tulevikus on plaanis rajada sadamahoone, parkla ja tankla.
Kuigi ala asub maakonnaplaneeringu järgi väärtuslikul maastikualal ja Läänemere ranna piiranguvööndis, saab seal ehitada ja sadamaid arendada, kuna Kõrgessaare valla üldplaneering on sadama ümbruse määratlenud tiheasustusalana.
Väike sadam areneb koostöö ja EL toel
Kalana sadama kõrval asuvat ala arendab ettevõtja Endel Evert koostöös Kalana küla seltsiga, mille juhatusse ta samuti kuulub. Mõlemad on Kõpu poolsaare läänetipus asuva sadama arendamiseks edukalt taotlenud Euroopa Liidu toetusi. Evert on öelnud, et teisiti ei jaksaks ükski ettevõtja nii kõrvalisse kohta nii pika tasuvusajaga investeeringut teha.
Vana paadikuuri, mis asub Kalana sadama kinnistul, renoveeris külaselts seltsimajaks 2006. aastal MAK meetme 3.6 toel. 2008. aastal sai selts MAK meetmest 3.2 ehk külameetmest toetust Kalana küla puhkealale jalgtee ja slipitee rajamiseks. Sadama kõrvalkrundile rajas OÜ Ewent Kalana puhkeküla, mida PRIA toetas 2009. aastal maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetmest 3.1. 2010. aastal sai selts PRIAlt toetust tollal veel Kalana väikelaevasadama nime kandnud sadamale kallasraja ja kaldakindlustuse rajamiseks ning plastikust pontoonsilla ostmiseks. Välja on ehitatud laste mänguväljak ja arendustöö jätkub.
Suur sadam tukub
Kehvemini käib suure Kalana sadama käsi, millel väga head looduslikud eeldused – sadam on talviti enamasti jäävaba ning sügavust on sel isegi kuni neli meetrit. Paraku sadamakai, mida viimati remonditi 90ndatel, laguneb ning akvatoorium on süvendamata ja täitub tasapisi liivaga.
2009. aastal korraldas sadama arendamisplaane pidanud SA Kalana jahisadama juhataja Martin Ellervee arutelu vee erikasutusloa keskkonnamõjude hindamiseks. Arutelul ütles Evert, et Kalana küla selts ei ole huvitatud ise sadama rajamisest, kuid neile on oluline, et Kalanas oleks sadam, mis tagaks kõigile huvitatutele pääsu merele: “Meie plaan oma sadam rajada on tingitud sellest, et olemasoleval sadamal on olnud mitmeid omanikke, kuid keegi ei ole midagi ära teinud sadama taastamiseks ega selle lagunemise peatamiseks.”
2010. aastal sai sadama omanik, OÜ Baltreal Invest loa sadama süvendustöödeks ja kuulutas isegi välja konkursi sadama ehitaja leidmiseks. Pärast seda kui sihtasutusel ei õnnestunud saada EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetust sadama arendamiseks, müüs omanikfirma sadama maha.
Ostjaks oli DM Harbour Capital OÜ, mille ainus juhatuse liige oli IRLi elamislubade skandaaliga seotud Nikolai Stelmach ja mis siiani on registreeritud Tallinnas kurikuulsasse Kooli tänav 1/3 asuvasse majja. Ettevõtte omanikfirmaks oli OÜ Reliable Investments, mis äriregistri andmeil Dmitry Morozovi ja Natalja Kimura omanduses. Stelmach ütles, et ka uued omanikud loodavad sadama arendamiseks saada toetust Euroopa Liidu fondidest.
Mullu detsembrist on DM Harbour Capital OÜ juhatuse liige Dmitry Morozov.
Ellervee ütles, et on uute omanikega suhelnud ja neil on huvi sadama arendamist jätkata. Kas nad seejuures ka sihtasutusega koostööd teha soovivad või ei, ta veel öelda ei osanud. “Meil ei ole veel täpset kokkulepet edasise tegevuse suhtes,” lisas Martin Ellervee.
