Arvutused näitavad, et praegu tööl käiv 30–40aastane inimene hakkab pensionile jäädes I ja II sambast saama pensioni, mis moodustab tema viimasest palgast umbes 40 protsenti. Ootused on aga sellest numbrist tavaliselt tunduvalt kõrgemad. Kuidas oma tulevane pension ootustele vastavamaks muuta?
Kõigepealt taustast, miks olukord pensionidega on tulevikus selline, nagu eespool kirjeldatud. Esiteks Eesti rahvastik vananeb ja elab kauem. See tähendab, et ühiskonnas on rohkem vanu inimesi, kellele pensioni maksta. Teiseks sünnib Eestis liiga vähe lapsi, et üleval pidada palju suurearvulisemat seeniorite põlvkonda.
Selle olukorra leevendamiseks kehtib meil juba üle kümnekonna aasta mitmeastmeline pensionisüsteem. Esimest ehk riiklikku sammast rahastatakse tööl käivate inimeste sotsiaalmaksust (pensionikassase läheb sellest 20 protsenti). Teise samba ehk kohustusliku kogumispensioni puhul läheb inimese brutopalgast kaks protsenti tema valitud pensionifondi ja riik lisab sellele tema palgalt arvestatava 33 protsendi sotsiaalmaksu arvelt neli protsenti. Selle võrra jääb inimese riikliku pensioni (esimese samba) kindlustusosak väiksemaks. Esimesele ja teisele sambale lisandub võimalus investeerida ka kolmandasse sambasse ehk vabatahtlikku kogumispensionisse.
Tarbijaveebist minuraha.ee leiad kalkulaatori, mis aitab sul välja arvutada oma tulevase pensioni umbkaudse suuruse esimesest ja teisest sambast. Kui võtta näiteks 35aastane inimene, kel on tööstaaži 12 aastat, kelle teenistus on Eesti keskmise palga suurune ja kes ühines teise sambaga 2003. aastal, siis temale esimesest ja teisest sambast kokku makstav pension moodustab ta viimasest palgast umbes 41 protsenti. Samade “parameetritega” inimesel, kel teist sammast pole, on see protsent vaid 30. Kuid nagu näha, ei ole rõõmustamiseks põhjust ka teise samba omanikul – kui ta just ei ole rahul sellega, et pensioniea sissetulek on väiksem kui pool tema viimasest palgast. Seega tuleb igaühel, kes soovib tulevikus saada suuremat pensioni, ise sellesse panustada.
Kuhu võiks investeerida?
Pensioniraha kogumiseks on noorematel inimestel aega aastakümneid. See annab paindlikkuse valida enda riskitaluvuse, oskuste ja kogumiseks jäänud ajaga kokkusobiva viisi. Rusikareegel ütleb, et pikaajalisel kogumisel võib üldjuhul lubada suuremat riski, kui siis, kui kogumiseks on jäänud alla viie aasta. Enne, kui mõne investeerimisviisi kasuks otsustad, peaksid end selle olemuse, riskide ja kuludega (teenustasud, maksud) kurssi viima.
Mõned võimalused pikaajaliseks investeerimiseks on näiteks investeerimisfondide osakud, kolmanda samba pensionifondid või pensionikindlustused, aktsiad ja kogumiskindlustused. Samuti võib kaaluda investeerimist näiteks kinnisvarasse, kuid see eeldab suurema algkapitali olemasolu.
Väiksemate summade kaupa, näiteks 30–40 eurot kuus, saab raha paigutada investeerimisfondidesse. Nende puhul on riskid rohkem hajutatud kui ise üksikute ettevõtete aktsiaid ostes, sest fond investeeribki erinevate ettevõtete aktsiatesse (või võlakirjadesse). Aktsiate ostmisel pead ise suurema eeltöö ära tegema, et leida sobiv ettevõte, millesse investeerida, samuti ei ole mõistlik paarikümne euro kaupa aktsiaid osta, kuna teenustasud söövad siis investeeringust liiga suure tüki.
Kogumiskindlustus võimaldab samuti väiksemate summade kaupa koguda, seda kas investeerimisriskiga või -riskita elukindlustuse või pensionikindlustuse lepingute kaudu. Ühtlasi on kogumiskindlustuse lepingut sõlmides kindlustatud ka su elu.
Kolmandasse sambasse on samuti võimalik väiksemate summade, näiteks 20–40 euro kaupa kuus raha panna. Investeerides saad valida, kas tahad raha koguda vabatahtliku pensionifondi osakuid ostes või kindlustusandjaga pensionikindlustuse lepingut sõlmides. Võimalik on teha ka mõlemat. Tasub teada, et kolmanda samba investeeringutele kehtib maksusoodustus. Kui paigutad kalendriaasta jooksul kuni 15% (maksimaalselt 6000 eurot) oma brutosissetulekust III sambasse pensioni kogumisse (pensionikindlustuse puhul ei lähe arvestusse kindlustuskaitseks makstud summad), maksab riik sulle investeeritud summalt tulumaksu tagasi.
HELI LEHTSAAR
tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja
