Jälgi meid
Hiiumaa Glögikohvikute Päev 23.11-07.12

UUDISED

Kuke kuldamiseks kulub 350 kullalehte

Foto: Peeter Säre. Pühalepa kiriku tornikukel olev aastaarv annab kuke vanuseks 150 aastat.

Pühalepa koguduse õpetaja Triin Simsoni üleskutsele, aidata kullata Pühalepa kiriku tornikukk ja soetada kirikule piksekaitse, vastas annetusega 114 inimest. Lisaks need lahked annetajad, kes tegid annetuse Suuremõisa Coop kaupluses. „Kogudus on kõigile annetajatele väga tänulik,“ tänas Simson.
Üleskutse hõikas ta sotsiaalmeedias välja 1. veebruaril ja 3. märtsiks ehk kuu ajaga oli vajalik summa, 9128 eurot koos. Üle poole sellest summast kulub kuke kuldamistööks, mida teeb Sille Siidirätsep ja milleks kulub 350 kullalehte.
Eelnevalt tornikukk puhastati ja joodeti kinni selles olnud kuuliaugud. Metallitööd varda, kuuli ja kuke korrastamisel tegi Rein Mõtus osaühingust Sepatööd. Kuuli üle ei kullata ja see jääb vaseroheliseks nagu see oli seni, selgitas Simson. Ülejäänud toetussumma kulub kirikule piksevarda paigaldamiseks, selle valmistab FIE Margus Tamm.
Tänu Hiiu Lehes ilmunud artiklile, sai selgemaks ka tuulelipul olnud daatum, mida võis lugeda nii 1872 kui 1812. Simson ütles, et tänu kahe perekonna mälestustele, on nüüdseks teada, et kuke valmistas Suuremõisa mõisasepp Hans Allas (1824–1891) ja kuke viis tornitippu Andrus Brenner (1841–1901). Tuginedes saadud infole, on kukel olev aasta­arv pigem 1872 ja kukk tehtud 150 aastat tagasi.
Triin Simson ütles, et kullatud kukk viiakse taas tornitippu neljapäeva, 6. aprilli kesk­päeval ja kõik on oodatud sellest sündmusest osa saama.

Veel lugemist:

PÄÄSTE

Päästjad reageerisid pühapäeval teatele, et Kassari all on metssead läbi jää vajunud. Vaatamata päästjate pingutustele hukkus suurem osa loomi.

ULGUHIIDLANE

Nelja poja ja abikaasaga elab Kanepis, väikeses Põlvamaa alevis hiidlane Maarja Lihten. Pere ei teadnud enne kolimist Kanepi kohta suurt midagi. Nüüd, kolm aastat...

TOIT

Kilu on praegu ilus, suur ja värske ning kohe kutsub kokkama. Ene Reidma juhendamisel valmistame klassikat, mida pole palju nimetada üheks hiidlaste rahvusroaks. Pahlakilu...

KÜLALUGU

Kui Tahkuna ots ja tuletorn on vaieldamatult Hiiumaa üks tuntumaid paiku, siis poolsaare alguses leiab aga kesk metsa külasid, kus vaid mõni elanik.