ERAKOGU PRIA andmetel on Hiiumaal 39 teraviljakasvatajat ja praegu on õige aeg mõni neist tunnustamiseks esitada. 15. juulini ootab Maaelu edendamise sihtasutus aasta teraviljakasvataja kandidaate.
OÜ HK Kodeste juhatuse liige Karli Kattel vastas küsimusele, mis oleks kui ettevõte tunnustamiseks esitataks, et ta pole sellele mõelnud: “Ei teagi kohe… võib-olla pole me veel nii tublid… Kindlasti on veel ettevõttel arenguruumi, samas arenguta oleks paigal-seis.”
Karli, kes ettevõtet peab koos isa Harri Katteliga, ütles et on teraviljakasvatuse peale nagu iseenesest sattunud ja jäänudki.
Tänavu kasvatab HK Kodeste nisu, otra ja rapsi 215 hektaril. Põllud on ettevõttel Kõrgessaare ja Pühalepa osavallas, enam-vähem pooleks.
“Natuke on põuane siin vahepeal olnud, oleks võinud sademeid olla rohkem, muidu on okei,” ütles Karli Kattel tänavuse viljakasvu kohta.
Mahevili pole mõttekas?
“Mahevili on tuksis nagu alati ja tavavili, hea ei saa öelda, aga normaalne,” iseloomustas ta viljakasvu,” ütles OÜ Turu Talu juhatuse liige Heiki Maivel.
Praegu Hiiumaa suurima teravilja kasvupinnaga Jausa kandi talu 450 hektarist on 250 hektarit maheteravilja all, kasvatatakse otra, nisu, rukist, hernest ja rapsi.
“Oleme jah kasvupinnalt Hiiumaa suurimad praegu, kuid kuna maheteravilja saagikus on oluliselt väiksem kui tavatootmises, siis saagimahult me suurimad pole,” ütles Maivel. Ta selgitas, et nende maad on liiga noored ja väheviljakad ning vajavad väetist. Ka ei ole mahevilja kasvatamine praeguste hindade juures tema meelest mõttekas.
Hilisemad külvid uppusid
Pühalepa valla põllumajandaja Toomas Remmelkoore Harju talu kasvatab teravilja 400 hektaril, peamiselt taliotra ja -nisu, aga ka suviotra ja -nisu. “Kõike on olnud, märga, kuuma, põuda – ei saa öelda, et just väga hea, aga rahul olen,” ütles Remmelkoor hetkeseisu kohta. Targu lisas ta, et loodus on seni küll viljakasvu toetanud, aga tuleb vaadata ka, milline on olukord mõne nädala pärast.
Pühalepa kandi OÜ Alapiima talu juhatuse liige Sulev Matto ütles, et neil on teravilja all 60 hektarit ja sel aastal kasvatatakse vaid mahekaera.
“Maheteraviljaga on Alapiima talul enamuses hästi, aga kõik sõltub sellest, mis ajal maha sai vili külvatud,” ütles Matto. “Hilisema külviga põllud uppusid, nagu teistelgi.”
Kokkuostuhinnad langevad
Saagiaeg pole enam kaugel ja teraviljakasvatajad jälgivad hoolega ka vilja kokkuostuhindasid. Vaatamata sõjale maailma ühes suuremas viljasalves, Ukrainas, hinnad langevad. Karli Kattel tõi näiteks, et umbes kuu aega tagasi oli toidunisu kokkuostuhind üle 400 euro tonn, nüüdseks on see langenud veerandi võrra, 290 eurole.
“Praegu on olnud hinnad tugevas languses ja polegi mingit otsest seletatavat põhjust,” nentis Kattel. “Ukrainast ei saaks vili välja liikuda sõja tõttu ja hinnad peaks nagu olema stabiilsed või tõusu-
joones,” arutles ta. “Pole kuulda olnud, et oleks kuskil, näiteks Põhja Ameerikas, oodata rekordsaaki – siis on seletatav, et hinnad langevad, aga praegu ei ole selliseid uudiseid kuulda olnud. Pigem on kuuldusi probleemidest, nagu näiteks üleujutused. Ainult Venemaa poolt levitatakse sõnumit, et tulemas on rekordsaak, aga see võib olla seotud sõjaga Ukrainas.”
Suurim mõjutaja ilm
Toomas Remmelkoor ütles vilja hindadest rääkides, et ega kerge pole: “Kohustused peame me täitma. Kulud kasvavad – ükski väetisehind ei ole alla tulnud, kütusehinnad pigem kerkinud.”
Olukorda majanduses nimetas ta ennustamatuks: “Täna sõda meid ei puuduta, samas on hirmutavaid aegu olnud ja ega nüüd ju ei teagi, kuidas see kõik muutub. Kogu majandus on muutuv.”
“Kõige suurem hindade mõjutaja on ikkagi ilm. Ja meie hindasid mõjutab see Kanadast Austraaliani välja – maailm on nii väike, et see kõik mõjutab meie hindasid,” pakkus Heiki Maivel.
“Ja eks meie kokkuostjad võtavad suurima kasumi-marginaali, mis nad saavad,“ hindas ka tema teravilja praeguse kokkuostuhinna liiga madalaks. Mida hind sügiseks teeb, seda ei tea tema sõnul keegi.
Sulev Matto ütles, et tema kokkostuhindasid ei jälgi, mistõttu ta neid ka ei kommenteeri, kuid lisas, et tegelikult on ta väga rikas: “Olen rikas kogemuste poolest,” sõnas 18 aastase viljakasvatuskogemusega mitmekülgne ettevõtja.
Esita teraviljakasvataja tunnustamiseks
Maaelu Edendamise sihtasutus (MES) ootab kandidaate parima taimekasvataja konkursile kuni 15. juulini. Konkursil tunnustatakse põllupidajaid, kel head saagid ja kõrge tootmiskultuur.
2019. aastast muudeti konkursi tingimusi nii, et vaheldumisi valitakse ühel aastal parim taimekasvataja teravilja-
kasvatajate seast ning järgmisel aastal aiandustootjate hulgast. Sel aastal valitakse parimat teraviljakasvatajat.
Parimat taimekasvatajat valitakse üldse üheksandat korda. Aunimetus antakse üle sügisel Eesti põllumajandus-kaubanduskoja lõikuspeol.
Lisainfot leiab MESi kodulehelt.
Allikas: MES
