KUVATÕMMIS “Pidasin seda vajalikuks, et volikogu liikmed kui Hiiumaa rahva esindajad saaksid info otseallikast,” selgitas otsuse tausta volikogu esimees, kes usub, et teavitus tuli kasuks.
“Kõige olulisem on see, et sain aru, et koostöö ja lahenduste leidmine RMK ja kogukonna vahel on võimalik,” ütles Viidik.
Hiiumaa vallavolikogu liikmed mingit seisukohta KAH alade kohta ei kujundanud ja see polnud ka eesmärk.
Viidiku sõnul oli selleks pigem osapoolte ärakuulamine. “Oma seisukoha saab iga volikogu liige kujundada personaalselt,” lisas ta.
“Minu teadmine on, nagu RMK peametsaülem ütles, et lähiajal koostatakse kõigist ettepanekutest kokkuvõte iga piirkonna kohta ning seejärel asub RMK kohalike kogukondadega läbi rääkima. Milliseid ettepanekuid arvestatakse, on nende läbirääkimiste küsimus.”
Küsimusele, millistele külaelanike ettepanekutele ta ise nii-öelda alla kirjutaks, vastas Aivar Viidik nii: “Saan igati aru kohaliku kogukonna soovist hoida oma elukeskkonda, aga nagu öeldud, usun,
et kokkulepped on võimalikud ja need peavad sündima kohaliku kogukonna ja metsamajandaja koostöös.”
Kaks kas-küsimust
Kas Kõppu tulnuks 2000ndate algul rajada rahvuspark nagu tollane keskkonnaminister Heiki Kranich (RE) soovis?
Kõigepealt tuleb lahti rääkida ja selgeks saada, mida kujutaks endast Kõpu rahvuspark, aga üldpõhimõte on sama, mis metsaraiete puhul ehk rahvuspargi looja ja kohalik kogukond peavad selle omavahel läbi rääkima.
Kas praegune valitsus täidab koalitsioonilepinguga võetud lubaduse ja vähendab raiesurvet riigimetsale?
Minu teadmine on vähemalt Hiiumaa kohta selline, et võrreldes erametsas tehtavate raietega on RMK raiete kasv viimase kümnekonna aasta jooksul olnud märksa väiksem. Lisaks on RMK majandanud oma metsi Hiiumaal vastutustundlikult, sh raiutud langid pea sajaprotsendiliselt tagasi istutanud, samuti pidanud kinni pesitsusrahust.
