Riigihalduse minister Janek Mäggi käis välja mõtte, et hiidlased ise võiks välja valida ametkonna ja töökohad, mida saarele tuua tahavad ja ühiste jõududega need siia ka tuuakse. Kõlab vaimustavalt.
Kahjuks on varasem kogemus näidanud, et kui saar(t)elt töökohtade äraviimine on kestnud aastaid ja käib nii-öelda lipsti!, siis vastupidine suund ei tööta sugugi nii lihtsalt.
Märtsis teatas politsei- ja piirivalveamet, et viib Kärdlast ära viis ja Kuressaarest kuus radarvaatleja töökohta. Õigustuseks – me teatasime sellest juba 2014. aastal ja ega me sel aastal veel ei vii, alles järgmisel! Saareelanikke lohutab see põhjendus vähe ja töökohtade arv väheneb igal juhul.
Eriti nadi paistab selle taustal välja Hiiumaale n-ö toodud riigipalgaliste töökohtade arv. Seni on see vaid seitse töökohta, mis valdavalt loodud nii, et senised maavalitsuse töötajad said mõne ministeeriumi palgale ja võisid edasi saarele elama jääda.
Karta on, et ainuüksi meie omavalitsuse selgest soovist – tahame saarele näiteks veeteede ameti, keskkonnaameti või miks mitte maksuameti töökohti – ei piisa. Kui seni on suudetud maakondadesse viia vaid üksikuid riigi töökohti, vaevalt siis nüüd ametkonnad hõisates meie soovi täitma tõttavad.
Seda, kui palju maksumaksja rahastatud töökohti on maapiirkondadest paarikümne aastaga ära viidud, ei taha enam keegi mäletada. Nagu ei ole kokku löödud kahjusid, mida see protsess maapiirkondadele kaasa tõi.
Valitsuse selge poliitiline s(u)und riigi töökohtade viimiseks Tallinnast välja peab igal juhul jääma. Ainult sel juhul muutub midagi.
15.mai 2018
