Politsei esimese poolaasta töötulemusi tutvustaval kokkusaamisel olid tulipunktis varavastased teod – peamiselt vargused.
Vargused on muidu turvalisel Hiiumaal tänavu olnud eriti teravalt päevakorral. “Varavastased kuriteod on tõesti meil probleemiks, sel aastal eriti,” kinnitas viimast kuud Hiiumaa politsei tööd juhtiv Argo Tali.
Näiteks võrreldes 2012. aasta sama ajaga on politseile teada antud varavastaste kuritegude arv kasvanud koguni 30 protsenti ja peamiselt varguste arvelt. Samas on vähenenud muud varavastased kuriteod nagu kelmused, omavolilised kasutamised, väljapressimised. “Seega ei saa öelda, et politsei meetmed poleks olnud tõhusad – muud asjad on vähenenud, kasvanud on millegipärast ainult varguste arv,” kinnitas Tali.
Vargusi rühmitatakse kuritegudeks ja väärtegudeks selle järgi, kuidas vargus toime pandi ja kui suur on tekitatud kahju. Vargus, millega tekitati kuni 64 eurone kahju, on väärtegu. Suurema kahju puhul on tegemist kuriteoga. Politseile tuleks aga loomulikult teada anda vargusest sõltumata kahju suurusest.
Hiiumaal on viimasel poolaastal kasvanud mõlemate arv ja päris tõsiselt. Tänavu kuue kuuga on toime pandud 21 vargust, 2013. aastal oli see arv üheksa ja 2012. aastal 14 (need numbrid ei hõlma n-ö pisivarguseid). “Mujal Eestis poleks need numbrid midagi erakordset, aga Hiiumaa jaoks on need harjumatult suured,” nentis Tali.
Võrreldes muu Eestiga on Hiiumaa 21 vargusega 10 000 elaniku kohta, enamusest maakondadest siiski paremal järjel. Ometi on esimese poolaasta vargustelaine loonud nüüd olukorra, et Saaremaa on meist paremas positsioonis – 20 vargust 10 000 elaniku kohta.
Vargad omavahel seotud
Nii mitmedki Hiiumaa elanikud arvavad teadvat, kes vargad on. Oletatakse isegi, et tegemist on varaste grupiga. Tali ütles, et karistusseadustiku mõiste – vargus grupi poolt – alla Hiiumaal tegutsevad vargad siiski ei käi: “Nii organiseeritud see asi ei ole, aga samas on täiesti õige, et need inimesed, kellega seotud asju oleme praeguseks avastanud ja ka kohtusse saatnud, on omavahel seotud.”
Tali selgitas, et varguste taga on mõned seltskonnad, kes omavahel suhtlevad. Enamasti on tegemist noorte meestega, kel ei ole tööd, on alkoholimured, tihti võib kaasneda ka narkoprobleem. On ka olukordi, kus inimesed on tulnud karistusi kandmast, tegutsevad siin ja julgustavad noori mehi “tegudele”.
Suletud ringist välja
Töötulemusi tutvustaval kokkusaamisel koorus välja, et Hiiumaal toimib nn suletud ring: “Mõni alaealine, kel on kas sotsiaalsed probleemid või probleemid õppimisega, kes on seotud näiteks koolivägivallaga. Politseini ei pruugi see jõudagi. Siis leiab ta endale niiöelda halvad sõbrad, tulevad esimesed pisivargused, siis suuremad vargused ja siis saab ta juba kriminaalkorras karistada ning mingil hetkel käib vangis,” nii kirjeldab Tali ringi, mis praegu Hiiumaal toimib. “See ei ole suur ja rääkida ei saa sadadest inimestest nagu mujal maakondades, aga paarkümmend inimest on siin saarel sellega seotud,” kinnitas Tali.
Sellest ringist annavad aimu ka tänavu registreeritud esimesed alaealiste vargused – viis süütegu. Lisaks kolm narkokuritegu – varem seisis politseistatistikas selle koha peal number null.
Tali sõnul tiirlevad n-ö vanad selles ringis ja kogu aeg tuleb uusi ka peale. Selleks, et olukord läheks paremaks, peame me sellest ringist kuidagi välja saama. “Peame jõudma selleni, et koostöös kogukonnaga saaksime seda trendi muuta ja noorte seast ei tekkiks sellele ringile järelkasvu,” ütles Tali.
Kuriteoepisoodid liidetakse
Toimepandud kuritegusid oli tänavu 52, mullu 39, üleeelmisel aasta samuti poolesaja ringis. Tänavu registreeritud kuritegudest on prokuratuuri jõudnud 14. On juhtumeid, kus ühe isiku ühele kuriteoepisoodile liidetakse aina uusi – näiteks praegu ootab prokuratuuris kohtusseminekut süüasi, mis koosneb juba praegu kaheksast episoodist.
Tänavu toime pandud kuritegudest on töös 23 asja, mille puhul on kahtlustatav leitud. “Nüüd on vaja veel mõned kuud tööd teha, et asi jõuaks prokuratuuri, aga meie jaoks on täna suund selge ja olemas ka konkreetne inimene,” ütles Tali.
Tali ütles, et varasematel aastatel on prokuratuuri jõudnud rohkem asju ja sel on kolm põhjust. Esiteks politsei sisemine töökorraldus – Kärdlas pole kaks aastat olnud jälitajat ja see raskendab kuritegude avastamist.
Teiseks, kuriteod ongi erinevad – mõnd saab avastada kohe, mõne puhul on avastamise aeg täiesti prognoosimatu. Nii on varasemate aastate kuritegude seas olnud rohkem kriminaaljoovet, üle 0,75 promilli, ja neil juhtudel on isik alati teada. Tänavu on lisaks vargustele kasvanud ka joobes juhtimiste arv, aga valdavalt on tegemist väikese joobega.
Hiidlaste ootus
kõrgem
Tali nentis, et Hiiumaal torkab tänavu silma suurem registreeritud varguste arv, kui varasematel aastatel. Nende hindamisel tuleb lähtuda sellest, et Hiiumaa inimeste ootused ongi natuke kõrgemad kui mandriinimestel.
“Kui me selliste juhtumite ja numbritega oleksime Ida-Virumaal, siis sealne kogukond tõstaks näpud püsti ja ütleks, et väga hea tulemus, aga Hiiumaal ollakse harjunud teistmoodi ja sellepärast on kriitika politsei aadressil praegu täiesti õigustatud.”
Tali kutsus inimesi ka ise kaasa aitama, et mitte teha varaste elu liiga lihtsaks. Ta tõi näite, kus autost varastati arvuti, varastajaks oli alaealine, kes sai varastada seepärast, et arvuti oli tagaistmel ja autouksed lahti. “Selliseid inimesi on olnud igal ajal ja kõikjal, ka neis riikides, kus varguse eest käed maha raiutakse.”
“Ma mingil juhul ei õigusta sellega vargusi, aga kui näiteks mina Ida-Virumaa inimesena lähen bensiinijaama, ei jäta ma vihmavarju autosse ja panen autouksed puldist kinni – komme on selline. Aga Hiiumaal jäetakse poodi minnes auto tööle, et oleks soe ja suvel aknad lahti, et oleks jahe. Selles ei ole midagi halba ja mingis mõttes on see siinse kultuuri osa. Kogukonna ootus ongi, et siin oleks nii turvaline, aga paraku ei ole.”
“Heausksed” ostjad
Kahjuks leidub Hiiumaal ka nn heauskseid ostjaid, kes varastatud kaupa ostavad. Tali oletas, et näiteks suure varastatud kütusekoguse puhul üritatakse osa sellest maha müüa.
Politsei teab ka, et on olemas n-ö ketid – inimesed, kes varastatud asju ostavad ja käivad neid mandrile müümas. “Selles osas on meil kahtlused olemas ja meil on ka õnnestunud nende inimeste käest, kellele varastatud asju edasi müüdud, üht-teist leida,” rääkis Tali.
Tihti küsitakse, miks politsei midagi ei tee, miks ta varast vangi ei pane. “Politsei ei pane inimest vangi, tegeleme kohtueelse uurimisega ja siis kui jõuame uurimisega teatud staadiumisse, saame saata asja prokuratuuri. Prokuratuur teeb oma toimingud ja saadab asja kohtusse ja ainult kohus saab panna inimese vangi,” selgitas Tali. Tema sõnul võib see vahel olla mitmeaastane protsess.
