Ühelt poolt tagasivaatav nostalgia, igatsus paremate aegade järele (kuigi USA majandus kasvab täna Euroopast kaks korda kiiremini ja USA majapidamised on enam kui kolmandiku võrra jõukamad kui Euroopa majapidamised), kus ka kõikidel keskharidusega meestel oli võimalik saada endale ja oma perele piisav teenistus tasuvalt töökohalt töötlevast tööstusest, millest piisas nii maja soetamiseks kui pensioniks. Need vähese haridusega ja maapiirkondades elavad noored mehed, sõltumata nahavärvist, on täna kõige rahulolematum osa Ameerika elanikkonnast. Neile lubatakse, et seda elu on võimalik tagasi saada – kuigi tegelikkus – Ameerikas 160 miljonist töökohast vaid 7–8% on töötlevas tööstuses – on juba väga teistsugune. Aga seis kaalukeeleosariigiks oleva Pennsylvania osariigi maapiirkondades, kus just kildagaasitööstus peibutab võimalusega, et see elu võiks tagasi tulla ja kust demokraatide kliimapoliitikas näevad varasemalt just demokraatide valijaiks olnud töölisklassi valged elanikud ohtu oma sissetulekutele, on täpselt selline.
