Äsja kolmeks aastaks sihtasutuse Hiiumaa Sadamad juhiks valitud Liina Härm hindas lõppenud hooaja heaks. Navigatsioonihooaja algul ei osanud keegi ette näha, milline suvi ees ootab ja kas koroonakartuses üldse jahisadamatesse külastajaid tuleb.
Külastusnumbrid olid küll väiksemad kui viimastel aastatel, mil külastusi on olnud üle tuhande, mullu lausa 1231. Tänavu külastas sihtasutuse kolme sadamat kokku 820 väikelaeva, sh Kärdla jahisadamat 659, Orjaku sadamat 96 ja Sõru väikelaevasadamat 65 alust.
Härm ütles, et tõenäoliselt oleks tänavune külm kevad külastajate arvu vähendanud ka siis, kui piiranguid poleks olnud. Samas ei jäänud suve kõrgeima külastatavusega nädalate numbrid kuigivõrd alla eelmistele aastatele.
Lipuriikidest olid pea võrdselt esindatud Soome ja Eesti alused, mis kokku moodustasid üle 90 protsendi külalisalustest. Reisipiirangute tõttu oli tavalisest vähem külalisi Saksamaalt ja Rootsist. Veel olid tänavu esindatud Ahvenamaa, Läti, Leedu, Poola, Šveits, Suurbritannia, Holland, Norra, Prantsusmaa ja Venemaa.
Härm tõi esile, et üha enam koguvad sihtkohana populaarsust Läti sadamad ja see on suurendanud läbi Väinamere liikuvate aluste hulka. Osa neist teevad sissesõidu ka Orjakusse ja Sõrule, eriti, kui seal on toimumas mõni suvine kontsert või festival, aga ka siis, kui on soov rahulikus ümbruses olla.
Hästi on külalisjahid vastu võtnud neile pakutud võimaluse osta nn seitsme ööbimise pilet ning kasutada seda kõigis valla sadamates: “Nii mõnigi muutis oma plaane ja käis sadamates, kuhu algul polnud plaani minna.”
Matkaautod oodatud
Lisaks jahtidele peatus sihtasutuse kolmes sadamas suve jooksul 165 matkaautot. Numbrilist võrdlust eelmise aastaga teha ei saa, sest Orjakus ja Sõrul neid varem ei loendatud. Härm ütles, et varem on oluline osa neist tulnud Saksamaalt, kuid sel aastal olid automatkajad enamasti Eestist. “Matkaautodega reisijad on oodatud kliendid,” märkis Härm, et nad on sarnased merd mööda tulevate külalistega – vajavad üsna samasuguseid teenuseid, elektrit ja vett ning oskavad hinnata sadamas viibimise võlu.
Lisaks koroonale ja ilmale oli tänavune suvi sihtasutusele erinev sellegi poolest, et vahetus sihtasutuse juht. Suve algul loobus juhatuse liige Sven Kriggulson ametist ning sihtasutuse nõukogu ettepanekul asus tema ülesandeid ajutiselt täitma Liina Härm, kes sihtasutuse algusest peale – aastast 2018 – oli olnud selle nõukogu liige.
Ehkki külastusi oli vähem, kujunes suvi Härmi jaoks pingeliseks. Uuel juhil tuli hakkama saada sadamaelu korraldamisega, pooleliolevate projektide jätkamise ja uute ettevalmistamisega. “Siiski lihtsustas sisseelamist see, et Sven oli abivalmis ja on mulle praegugi heaks nõuandjaks,” ütles Härm.
Tiim panustas 110 %
Hooajale tagasi vaadates on Härm tänulik kogu tiimile, milles panustasid nii palgalised töötajad kui Hiiumaa ametikooli praktikandid: “Praktikantidest oli palju abi, sest nii oli võimalik anda üksteisele vabu päevi.”
Palgalistest töötajatest panustasid Härmi sõnul kõik palju rohkem, kui nad oleksid pidanud. Aastaringselt on täiskohaga tööl projektijuht Merike Reede, kolm hooajaks palgatud sadamatöötajat: Romet Keskla, Ott Koor ja Johannes Markus Altmäe ning hooajaks koristajana tööle võetud Aone Reitav. Valla rahandusosakonna raamatupidaja Velda Aunapuu hoiab korras sihtasutuse arvepidamise.
“Tundub, et suutsime hoida meie sadamate head mainet külaliste hulgas ning teenuste kvaliteeti,” ütles juhataja. Selle kinnituseks on lugematud tänusõnad, aga ka šokolaaditahvlid ja veinipudelid, mis sadamakontorisse jõudsid. “Ehk nagu üks purjetajast sõber ütles – sadam üksi ei ole veel midagi, inimesed teevad sadama!”
Härmi sõnul peab ta oma töö keskmeks tingimuste loomist sadama kasutajatele. Samas on kasutajate ring hästi lai ega piirdu kaugeltki ainult paadiomanikega. “Selle taga, et sadamasse tuleks külastajaid – olgu merd või maad mööda, lähedalt või kaugelt – on järjepidev töö,” ütles Liina Härm, kes kavatseb seda joont jätkata nii sadamate arendamisel kui neid tutvustades.
