LAUR MELDORF Hiiu Lehega vesteldes ütles Salum, et Pärti ja Tobiast otseselt võrrelda ei saa, aga mastaabi poolest küll, kuna mõlemad on muusikas avanud täiesti uue ajastu. Mõlema ühisosaks nimetab Salum ka kristlust.
“Üheksateistkümnes sajand oli ärkamise sajand kogu Euroopas, peale seda kui Prantsusmaa kuningal pea maha võeti,” selgitab ta Tobiase ajastut. “Mentaalses mõttes elame me täna seda gavrochinduse sündi siiani läbi. Kui me lugesime “Hüljatuid”, siis Gavroche oli meile nii sümpaatne. Lisaks andsid kunstnikud talle oma värvingu ja kuju, hiljem film veel juurde… aga tegelikult on tegemist tänavapoisiga. Ta oli ikkagi kasvatamatu, tegutses ainult sisemise impulsi ajel, oli harimatu. Tal olid küll head inimlikud omadused, aga see kvaliteet, mis oli ümberringi ja see eliit, kes olid selleks treeninud aastakümneid ja sugupõlvede viisi…”
Niisuguste arutlustega püüab Madis Salum viia inimesi, kes Tobiase muuseumi tulevad, tollesse ajastusse, mil Tobias elas ja muusikuna tegutses. Salum nimetab seda tänavapoiste ajastuks ja leiab, et see ajastu jätkub tänapäevalgi ja nende kahe vahel käib võitlus.
“Mõni ütleb teise poole kohta elitaarne, aga mina ütlen treenitud inimesed, kes käivad koolis, kes seavad endale eesmärke – see mentaliteet, see mentaalsus – see oli foon, mis äratas paljud Euroopa väikerahvad,” leiab Salum. Ja lisab, et nende hulgas ka ka Eesti, Läti, Tšehhi, Soome jt.
Salum teab, et tol ajal tunti Eestis väga vähe keelpille, oli orel, torupill ning Bachi ja Beethoveni helikeel jõudis siia hiljem. Aga muuseumi külastavatele soomlastele ütleb ta Tobiase toas – siin sündis meie Sibelius. “Ja kohe on neile kõik selge,” nendib ta.
Vastuolusid, mida Tobias Noor-Eesti liikumisega ühinedes koges, nimetab ta oluliseks. “Vastuoludeta ja konfliktideta paraku ei ole ka arengut,” nendib Salum.
Uus ekspositsioon ja valgem maja
Lugusid Tobiasest giidil jätkub, leiduks ka muusikat, mida külastajatel kuulata lasta. Üks neist on “Ööpala: nüüd rahunegu kõik metsad”. “See on nii peen ja nii täpne ja teades Tobiase temperamenti, siis väga eriline,” ütleb Salum.
Praegu otsib Salum võimalusi, et toimuks ka muuseumi edasiminek helikeeles – et muuseumis oleks võimalik kuulata fragmente ühest või teisest Rudolf Tobiase heliteosest, iseloomustamaks eri loomeperioode.
“Tema kammermuusika, “Joonase lähetamine”, “Sanctus” kindlasti – need on nii võimsad asjad, et neist võib rääkima jäädagi, aga kui sa ei kuula, siis sa ei saa veenduda, et see nii on.”
Kui kunagi sai muuseumis CD plaadi mängijasse torgata ja nii kuulata, siis uus seade saab olema analoogne sellega, mis kasutusel näiteks Alatskivi muuseumis, kus seadmega on ühendatud kümmekond paari kõrvaklappe ning protsessi juhib arvuti.
“Nii saab külastaja helindeid kuulata vastavalt oma soovile ja valikule,” selgitab Salum. “Välja on pakutud olulised kohad või tsitaadid teostest, et külastaja saaks aimu, millest jutt käib,” selgitab giid.
Muuseumi esimene ekspositsioon valmis 1978. aastal Volli Mäeumbaia ja Vardo Rumesseni koostöös ning seda muudeti aastate jooksul päris vähe. Sel suvel tehtud muutused on suuremad – maja on nüüd valgem, pannood on tõstetud vitriinidest seintele, nende tekstid on uuendatud vastavalt ajastule, lisatud on uus üldistav tekst köstrite rollist Eesti ajaloos ja arengus. “Köster oli tõesti erakordselt oluline lüli võimu, vaimu ja talupoja vahel,” kinnitab Salum.
Ta lisab veel ühe huvitava fakti – nimelt oli 2015. aastal manalateele lahkunud Rumessen tema abikaasa vend: “Tänu temale ma siia Hiiumaale sattusin – kui ta seda ekspositsiooni koostas, tulime koos tema emaga, minu ämmaga vaatama, mida see poiss siin teeb ja läksime esimest korda Tobiaste majja, kus just muuseum oli saanud valmis.”
Tobiase majamuuseum Käinas on tellimisel avatud aastaringselt. Giidi saab ette tellida telefonil 463 2091 või meilil info@muuseum.hiiumaa.ee
KUTSE: Selja külast suurde ilma– Rudolf Tobias
Üks aasta enne Eesti esimest laulupidu (1869) laskis ennast Tartus pildistada Käina köster Peeter Tobias. Tal olid seljas kohalikud rahvariided. Umbes samast ajast on pilt tema pojast, tulevasest köstrist Johannes Tobiasest, kes on riides kui linnamees. Viis aastat hiljem sündis Johannese ja Emilie Tobiase perre poeg Rudolf, kellest sai juba maailmamees. Seda küll mitte niivõrd riietuse kui muusikaloomingu ja elurännakute tõttu. Vast oli ta ka ise justkui Joonas ühes tema peateoses, kes läks kaugele misjonitööd tegema, Eesti muusikamisjonärina.
Kõigest sellest ja teistestki lugudest kutsume teid osa saama 22. septembril kella 11-15ni Käina köstrimajas, mil toidu- ja kunstinädala raames on hea võimalus tutvuda uuenenud ekspositsiooniga. Möödub ju tänavu 145 aastat Rudolf Tobiase sünnist ja 100 aastat tema surmast. Tass teed kuulub samuti mõnusa olemise juurde.
Helgi Põllo
Hiiumaa muuseum
