erakogu Pereisa Jaanus Eiskop rääkis, et nad panid hommikul kella 11 paiku koerale süüa maja eeskotta, kus on ka koera magamisase. Eeskoja ust hoitakse pidevalt lahti, et koeral oleks vaba käik sisse-välja. Kui pererahvas kella 12 paiku uuesti õue läks, leidsid nad nii eeskoja, majatrepi kui selle ümbruse verejälgedega kaetuna, koera aga sõiduauto alt peidust.
Nad viisid koera loomaarst Maie Vikerpuuri juurde lõikusele, kuid suurest verekaotusest nõrgaks jäänud koera süda seiskus enne, kui operatsiooni oleks jõutud alustada.
Vikerpuur oletas, et hammustajaks võis olla suur koer, kuna rünne toimus päise päeva ajal. Miks majas olnud pererahvas midagi ei kuulnud, kuigi koerte kakluse puhul on tavaliselt lärmi palju, ta oletada ei osanud. Kõige rohkem meenutas hammustusjälg hundi või ilvese kihvade jälgi, kuid loomaarst kahtles, kas need pelglikud loomad päise päeva ajal talule nii lähedale tulevad.
Eiskop aga ei usu, et koera lõugades oleks nii palju jõudu, et ühe hammustusega purustada tükkideks teise koera alalõualuu ja järgmise hammustusega tema koon, hingamisteed ja suulagi.
Kusjuures Eiskoppide koera puhul oli tegemist üsna suure, 23 kilo kaaluva loomaga.
“Nüüd lamab meie ja meie laste armas kutsa, kes meile hommikul majaukse peal saba liputades vastu tuli, hoopis kalmukünka all leinapajude juures meie taluhoovi taganurgas ja küünal põleb tema juures, et koertetaeva kõigevägevam teaks, kust üks koerahing tema juurest taeva poole on tulemas…,” kirjutas pereisa ja soovis, et Hiiu Lehes sellest juhtumist kindlasti kirjutatataks.
Tema sooviks on, et selguks, kes oli see loom, kes hiilis maja eeskotta ja ründas koera täielikus vaikuses ning seejärel haihtus. “Kuni see ei ole selge, kes see täpselt oli, jääb üles kahtlus, et ta ründab taas, kas kedagi meie taluõuel või lähikülades Hiiumaal. Ja Palgiselja talu on suure tee äärne talu. Mida peavad tegema inimesed, kes elavad sügaval Hiiumaa metsades üksiktaludes?” küsis Jaanus Eiskop.
HR
