Riigikohus rahuldas Hiiumaa põllumajandusettevõtja Tõnu Kapteini kassatsioonikaebuse ja otsustas, et poollooduslikke kooslusi hooldavaid põllumehi ei tohi toetuse saamise lisatingimustega üle koormata.
Lugu algas sellest, kui Kaptein esitas 2017. aasta mais keskkonnaametile kooskõlastamiseks poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse talle kuuluva 124,57 hektari suuruse karjamaa hooldamiseks Käina lahe–Kassari maastikukaitsealal. Keskkonnaamet seadis taotlejale lisatingimuse, mille järgi tuleb toetuse saamiseks eemaldada 12,79 hektari suuruselt alalt puittaimestik. Amet põhjendas, et lage ala sobib ameti mitmele seal registreeritud kaitsealusele linnuliigile.
Kaptein esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, milles palus ameti otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt maksavad raietööd 200–300 eurot hektari kohta ja kulud oleksid oluliselt suuremad toetuse sellest osast, mis on ette nähtud sedalaadi kulude katteks. Kaptein leidis, et ebamõistlikult kulukas lisatingimus seab ohtu tema tegevuse majandusliku jätkusuutlikkuse ja tõenäoliselt on ta sunnitud koosluste hooldamise lõpetama, mis läheks vastuollu liigikaitseliste huvidega.
Kaptein jäi kaotajaks nii Tallinna halduskohtus kui Tallinna ringkonnakohtus, kuigi selgitas, et kui ta peab ühtset pindalatoetust kasutama raiekulude katmiseks, koheldakse teda teiste toetusesaajatega võrreldes ebavõrdselt. Alles riigikohus tühistas nii Tallinna halduskohtu 30. mai 2018 otsuse kui Tallinna ringkonnakohtu 20. detsembri 2018 otsuse ning rahuldas kaebuse. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas kaebuse, tühistas keskkonnaameti 26. mai 2017 otsuse ja mõistis ametilt Tõnu Kapteini kasuks välja menetluskulu 1626 eurot.
Kolleegium selgitas, et puittaimestiku eemaldamine on oluline kaitsealuste linnuliikide elupaikade säilitamiseks, mille kasuks räägib kaalukas avalik huvi. Samas peab keskkonnaamet poollooduslike koosluste toetuse taotlejale lisakohustusi pannes arvestama sellega, et toetuse eesmärk on innustada põllumehi teenima ühiskonda tervikuna, võttes kasutusele keskkonnasõbralikke põllumajandustavasid. Toetuse abil suurendatakse avalikes huvides kulukaid lisakohustusi võtnud põllumeeste võimet konkureerida tavapäraseid võtteid kasutavate tootjatega.
Kuivõrd toetus katab loomi poollooduslikul kooslusel karjatava põllumehe lisakulud ja saamata jäänud tulu üksnes osaliselt, saab lisakohustuse panemine olla õigustatud üksnes kaalukatel põhjustel ja piiratud ulatuses, sealjuures peavad kulud olema mõõdukad, märkis kolleegium otsuse seletuskirjas. Riigikohtu halduskolleegium selgitas otsuses, et poollooduslikke kooslusi hooldavad põllumehed tegutsevad osaliselt avalikes huvides, mistõttu ei tohi neid toetuse taotlemisel lisatingimustega üle koormata. Kui põllumees loobub lisatingimuste kulukuse tõttu poollooduslike koosluste hooldamisest, ei täida lisatingimuste seadmine toetuse eesmärki.
Kohtuotsust refereeris
HARDA ROOSNA