Ants Vahtras „Mäletan seda päeva, kui istusin staadionimurul ja vaatasin Eesti lippu staadioni otsas. See oli tõmmatud poolde vinna. Terav valu käis läbi ja mõte, et Toivot enam staadionil ei kohta, ei tahtnud kuidagi mulle pähe mahtuda. Staadion oli Toivota nii tühi. Tänaseni on,” räägib Toivo Pruuli kunagine õpilane ja praegune kergejõustikutreener Häli-Herta Haavapuu.
Toivo Pruul (24.10.1953–26.05.2019) oli Hiiumaa kergejõustiku kauaaegne eestvedaja, treener, kohtunik ja organisaator. Ei ole liialdus öelda, et Hiiumaa kergejõustik on aastakümneid olnud just Toivo nägu: alati vintske, säravate silmadega ja mõnusalt muhelev.
Oma õpilastele ei olnud Toivo kunagi lihtsalt treener. Ta oli sõber, nõuandja, eeskuju. Autoriteet, kes seisis alati õiglase spordi ja oma õpilaste eest. Läbi nelja kümnendi õppis tema käe all sadu noori inimesi, kes said lisaks armastusele spordi vastu kaasa teisegi olulisi oskusi. Näiteks selle, kuidas ka kõige keerulisemates olukordades inimeseks jääda. Toivo oli seda alati.
Algusest peale spordimees
Toivo ise nakatus spordipisikuga juba lapsena. Põlvepikkusele poisile olid suureks eeskujuks temast veidi vanemad Lepiku küla poisid. Koos võeti mõõtu kõigil aladel, mis vähegi pähe tulid: küla taha metsa rajasid lapsed ise palliplatsi, kaugushüppekasti ja kuulitõukeringi. Kõige suurema tõuke spordimehe eluks andis aga tema esimeste olümpiamängude vaatamine küla ainsast telerist.
Toivo on hiljem meenutanud, et tema vanemate generatsioonis ei olnud tõsisem sporditegemine kuigi levinud. Olnud ainult paar treenitud välimusega meest, kes suvel külast rattaga läbi sõitsid, et Sõrule ujuma minna. Vanainimesed pidasid seda kentsakaks ajaraiskamiseks.
Pärast Emmaste põhikooli lõpetamist astus Toivo Haapsalu spordikooli ja hiljem juba Tartu Ülikooli kehakultuuri erialale. Just ujumist kartis Toivo ülikooli sisseastumiskatsetel kõige enam – pukist ta hüpata ei osanud ja poolel distantsil kurku tõmmatud vesi ei andnud just kõige silmapaistvamat resultaati. Sellest hoolimata öelnud õppejõud: “Aitab küll, roni veest välja, hiidlase kohta ujud päris hästi!”
1977. aastal alustas Toivo Hiiumaal treeneritööd. Seda, et tervisliku elu- ja mõtteviisi viimine noorteni läbi sporditegemise on olulisem kui sportlikud tulemused ise, uskus Toivo nii oma treenerikarjääri algul kui ka aastakümneid hiljem.
Mälestusvõistlus kui tänuavaldus
Toivo oli oma õpilastele alati olemas. Ka siis, kui Häli juba ise treeneriks õppis. “Mul on siiani kõrvus lause: “Häli, kui keegi sellega hakkama saab, siis oled see sina!”. Nii palju oleks veel Toivolt küsida ja teada saada. Kuidas küll tänada teda kõige selle eest, mis ta meile andis?” küsib Häli-Herta.
“Nüüd istun ja mõtlen, et me korraldame tüdrukutega võistlust, mida me ju üldse korraldama ei peaks. Kui palju kordi oleme mõelnud, et see on nii ebaaus, et me just Toivo mälestusvõistlust korraldama peame. Me peaksime hoopis koos temaga Hiiumaa meistrivõistluseid ja teisipäevakuid korraldama,” lisab ta.
Elu läks siiski teisiti. Nüüd on Häli-Herta eesmärk treeneri ja Toivo Pruuli mälestusvõistluse korraldajana anda edasi seda, mida Toivo oma õpilastele andis. Aukartust äratavalt suured kingad, kuhu astuda, kuid Toivo ju teadis: kui keegi hakkama saab, siis on see Häli.
“Toivo ei oleks kindlasti palju tähelepanu tahtnud, aga see, et tema auks tuleb kokku suur hulk spordirahvast ning võimalik, et ka mõni saab sellest indu spordiga tegelema hakata, oleks talle nii palju rõõmu teinud. Veel enam rõõmustaks teda see, et seda korraldavad just tema õpilased. Ta vaataks seda kõike oma mõnusa naeratusega ja teeks talle omaselt ühe sooja kallistuse.”
2. juulil algusega kell 12 toimub Kärdla staadionil Toivo Pruuli mälestusvõistlus ja Hiiumaa meistrivõistlused kergejõustikus. Juba on enda tulekust teada andnud mitu Eesti tippu kuuluvat sportlast, näiteks Grit Šadeiko ja Karl Robert Saluri. Võistluse avab igas vanuses lastele mõeldud Tulevikujooks, lisaks on kohapeal batuut ja toidukäru. Pealtvaatajad on rohkem kui oodatud!
Kirja pannud Helen Mihelson
Toivo lapsepõlve aitas meenutada Magnus Pruul
HERGO TASUJA,
Hiiumaa vallavanem ja suur spordisõber
Toivo oli kunstnik, kelle töö tulemust ei saa tavapärasel sportlikul skaalal mõõta. Tema stiil oli koos eesmärgi ja tulemuse poole liikuda. Ta ei olnud treenitavatest ees ega lükanud neid tagant, vaid asju tehti üheskoos. Ta suutis sajad hiidlased kergejõustikku armastama panna.
Alati on tore ka lihtsalt liikuda ja sporti teha. Ükskõik mis alast me räägime. Ent selleks, et treenimiseks motivatsiooni hoida või tõsta, on vaja midagi enamat. Võimalus näha tõelist tipptaset on kindlasti säärane “midagi enamat” moment.
Tipptulemusi võib ju ajalehest ka lugeda, aga vaadata näiteks Karl Erik Nazarovit vahetult, nagu möödunud aastal mälestusvõistlusel õnnestus, siis see on võrratult väärtuslik kogemus. Kuidas ta päriselt soojendust teeb, keskendub enne starti või mida teeb soorituse järel. Mõeldes kasvõi talviste sisekergejõustiku maailmameistrivõistluste peale, kus Nazarov tõestas enda kuulumist maailma sprinterite tippu, siis lisaks kõigele on hiidlastel põhjust uhke olla selle üle, et meie kodustaadionile tulevad võistlema maailmaklassi sportlased.
