Oleme kodukohatundelised, kes me viimased 50 aastat elanud siinsamas Palade–Lõpe–Ala–Sakla–Paluküla–Tubala ühises kogukonnas. Seepärast toetas meie külaseltsi juhatus üksmeelselt mõtet: ajada juttu kodukohalugudest ja nende lugude vestjatest. Võtsime vastu otsuse korraldada naljapäev, mis kõlab vastu rahvusvahelise naljapäevaga, mida ülemaailmselt peetakse 25. mail. Meie ootasime ära soojema aja, 14. juuni õhtupooliku ja saime taevataadilt hea kingituse – parajalt kuiva ja talutava soojakraadiga ilma.
Kogunesime naljapeo platsile Lõpe küla Nigula talu sõjaaugus, mis on muistne kaitserajatis ja kirjeldatud Tartu ülikooli arheoloogi E. Laidre poolt 1925. aastal, ning mida ümbritseb Kalive väljaks nimetatud maa-ala. Kohtumine toimus tõusvas meeleolus. Algasime leinaminutiga ja isamaalauluga, seejärel kandusime hiiu keele ja huumori avarustesse.
Kohal oli Palade, Kärdla, Tubala ja Lõpe küla rahvast ning külalisi mujaltki. Kingituse tegid meile Pühalepa Lustilised oma laulu- ja tantsutrupiga Tiiu Vannase eestvõttel.
Sõna ja muusikalise külakostiga üllatas Madis Ristmägi, kes viisistas Elmar Vrageri luuletuse “Hiiu Ingel” ja kandis selle ette Vrageri mälestustahvli ümber kogunenud kuulajaile.
Miku Kaarli kohta jagasid oma teadmisi Käina seltsi Kaarel ja Leena ning Kaigutsi külaseltsi liikmed.
Soera talumuuseumi perenaine Õie Laksberg võttis kaasa sooja supi ja toidupalasid kehakosutuseks. Lisaks kuulsime tema esituses naljalugusid.
Kohalike naljalugude kogumisel olid tubliks abiks Lehte Nigul Kurisu külast, Reedik Talp Paladelt, Valter Maasel Suuremõisast, Raivo Karjamaa Kärdlast ja Aadu Aasma Palukülast.
Kersti Rõbtšenko ja Raivo Avango esitasid lustakaid laule. Hiiu saare naljapärandist tegi süvitsivaate Aare Ristmägi. Kogunenud panid Hiiu keelepuule mälestustahvlid Urmas Kibuspuule ja Alice Aaslepale, ühtlasi esitas allakirjutanu lühiresümee nende loomest ja elust.
Aadu Aasma, Virve Maivel, Avo Tamme, Lembit Sauer ja Raivo Avango osalesid “elavas” naljaringis. Naljalugude võistluse kokkuvõtte teeme lähemal ajal seltsi auhindamiskomisjonis.
Helitehnika ja saatemuusika eest hoolitses Teet Kääramehe ansambel. Peokava juhtis tuntud headuses Enn Tatar. Kohalikud noored said tema juhendusel teha liikumismänge.
Suur tänu teile, kes te kuuldud ja omaloodud lugusid meiega jagasite. Täname ka Pühalepa vallavalitsust toetuse eest peoplatsi ettevalmistamisel, vallavolikogu liiget Aigar Lilleõit, kes annetas selleks vajalikke materjale ja omagi käe külge pani. Teretulnud oli küla noorpere, kes kukerpallitas istumispehmeks vastniidetud “kultuuriaugu” servad. Täname fotode tegijaid ja filmijaid Viktor Rõbtšenkot ja Avo Tammet. Pidulistele andis tuge ja hoogu Partsi Peetri kohalolek, keda igaüks sai käega katsuda.
Löpuks jeeb lousuda: suur tänu kõigile osavõtjaile ja ettevalmistajaile, kelle toel tuli meile lähemale elav hiiu keel ja selle riukalikud/rikkalikud ütlemised.
Täname ka Eesti rahvakultuuri keskuse saarte pärimusliku kultuurikeskkonna programmi naljapäeva toetamise eest.
TÕNU OTSASON