Ajakiri Eesti Loodus valis 2019. aasta puuna välja kibuvitsa. Perekond kibuvits, ladina keeles Rosa kuulub roosõieliste sugukonda. Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki ning mõned metsistunud-naturaliseerunud kibuvitsad ja roosid. Tuntuim sissetoodud liik on kurdlehine kibuvits, mis meie rannikualadel laialdaselt loodusesse tunginud. Kasvuvormilt on kibuvits pigem põõsas kui puu, kuid on ka erandeid: koer-kibuvits võib kasvada mitme meetri kõrguseks põõsaks. Väikseima kasvuga on meie taimestikus mets-kibuvits, kes jääb tavaliselt poole meetri kõrguseks.
Kibuvitsu on kasutatud ravim- ja ilutaimena. Taimesüstemaatikuid ja dendrolooge on aga paelunud perekonna liigi- ja vormirohkus; peale liikide teatakse rohkesti liikidevahelisi hübriide.
Aasta puu valimise idee algatas professor Viktor Masing ning Ajakirja Eesti Loodus toimetus on aasta puid valinud alates 1996. aastast. Esimene aasta puu oli kadakas, kes on samuti sagedamini põõsas kui puu.
2019. aasta loom on kobras, aasta lind öösorr, aasta sammal Wulfi turbasammal, muld madalsoomuld ja aasta orhidee on haruldane lehitu pisikäpp, mida leitud kasvamas ka Hiiumaal.
Veel lugemist:
Uudised
Hiiumaa osavallad müüvad maha vara, mida endal vaja pole. Pakkumisel on nii kortereid, laoruume, elamumaad ja tootmismaad kui ka maatulundusmaad. Eelmisel aastal korraldas Hiiumaa...
Arvamus
Viimase (19.04) Hiiu Lehe juhtkiri tõi välja, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseni on jäänud poolteist aastat ning näha on, et soovitakse kaaklema hakata. Tagamaa...
Uudised
Kärdla muusikakooli õpilane Arabella Mürk (13) tõi Küprosel korraldatud 6. rahvusvaheliselt muusikaolümpiaadilt pronksdiplomi. Rahvusvaheline muusikaolümpiaad peeti Küprose kuurortlinnas Ayia Napa ning kestis see kolm...
Uudised
Vabaühendustele jagatava projektitoetuse esimeses voorus jäi tühjade pihkudega enam kui kaks kolmandikku toetuse küsijaist, mida on rohkem kui mullu kahe taotlusvooru peale kokku. Hindamiskomisjon...