Sel aastal möödub 100 aastat teadaolevalt esimese Hiiumaa spordiorganisatsiooni loomisest ning 30 aastat Hiiumaa Spordiliidu ellu kutsumisest.
20. sajandi algupoolel polnud Hiiu saare inimestel spordist ja kehakultuurist õieti aimu. Staadioniks oli siis vainupealne, kuhu külarahvas laupäevaõhtuti lõbutsema kogunes. Nooremad katsusid jõudu vägikaigast vedades, maadeldi eesti moodi sülitsi, veeti sõrmkooku, harrastati jooksu jne. Lõpuks olid alati tants ja ringmängud.
Spordiplats Laukal
Senistel andmetel asutati esimene spordiorganisatsioon Hiiu saarel Kõrgessaares 1923.a kevad-talvel. Selleks oli kohaliku haridusseltsi juurde organiseeritud spordiosakond, mis kandis sama nime nagu üks meie vabariigi praegusi spordiorganisatsioone – „Jõud”. Põhikirja kohaselt juhtis osakonda 6-liikmeline juhatus, kellest üks oli nn tehniline juhataja ja keda kutsuti lihtsalt kapteniks.
Spordiosakonna organiseerijaks ja esimeseks kapteniks oli Rootsi külast pärinev noormees Voldemar Espenbaum. Elades läbi esimesele ilmasõjale järgnenud spordivaimustuse, oskas ta Hiiumaale tagasi tulles sütitada kodusaare noori, mis saigi aluseks Hiiumaa spordiliikumisele.
Juba 1923.a kevadel rajati ühistöö korras Lauka koolimaja karjamaale spordiväljak, kus oli jalgpalliplats ja võimalused tollal väga levinud sportliku võimlemise jaoks. Spordivahenditest soetati kuul, ketas, oda, hüppeteivas ja jalgpall. Organisatsiooni kuulus umbes 30 kohalikku maanoort-tegevsportlast. Populaarsemaks spordialaks oli esialgu jalgpall.
Hiiumaa esimene spordipidu peeti 1923.a sügisel. Koos oli palju rahvast ja võisteldi erinevatel spordialadel. Parimaks sportlaseks oli Paope külast pärit noormees Paul Tall.
Teine tulemine toimus, nagu igal pool Eestis, seoses iseseisvumisega. Spordi juhtimise ja uute lahenduste leidmiseks Hiiumaal toimus mitmeid koosistumisi ja arutelusid, tihti ägedaid vaidlusi. Spordialade sektsioonid küll iseseisvusid spordiklubide moodustamise näol, kuid oli vaja leida ka organisatsiooniline väljund Eesti spordikaardil püsimiseks. Hiiumaal lahendati spordi juhtimine sel segasel ajal hoopis omal moel.
Teistmoodi lahendus
1089. aasta lõpul otsustati kehakultuuri- ja spordikomitee muuta Hiiumaa Spordikoondiseks Hiiumaa Maavalitsuse osakonna staatuses, kelle juhtida jäi kogu spordielu saarel. Koordineerimisele lisandus mõne aja pärast ka spordikooli juhtimine. Esimene juhataja kt kuni 20. märtsini 1990 oli senine kehakultuuri- ja spordikomitee esimees Mart Savioja, juhatajana jätkas tööd kuni spordikoondise likvideerimiseni 1994. a. senine Hiiumaa laste- ja noorte spordikooli direktor Ene Mänd.
14. detsembril 1989.a toimus Hiiumaa Spordikonverents, kus valiti spordikoondisele nõuandvaks organiks spordikomisjon, mille koosseis ja põhimäärus kinnitati Hiiumaa Maavalitsuse määrusega. Esimese spordikomisjoni koosseisu valiti Hannes Maasel, Tiit Madalvee, Tiiu Masing, Ene Mänd, Tõnu Nurk, Toivo Pruul ja Toivo Saue. Komisjoni esimesel koosolekul valiti komisjoni esimeheks Toivo Saue. Hiiumaa spordiorganisatsioonide esindajana võeti Hiiumaa Spordikoondis Eesti Spordi Keskliidu liikmeks 30. oktoobril 1992, maaspordiliidu Jõud tegevuses jätkati alates 1991. aastast.
Hiiumaal oli esimene spordiklubi asutatud juba 1976. aastal kalurikolhoosi Hiiu Kalur juurde ja selleks oli jahtklubi Dago. Aktiivsem spordiklubide moodustamine toimus ka Hiiumaal 1980-te aastate lõpul ja 1990-te aastate algul.
Hiiumaa Spordikoondis omalaadse spordijuhtimise mudelina toimis tol hetkel maakonnas hästi. Spordikoondise juhtimisel viidi läbi ka esimesed omavalitsuste vahelised Hiiumaa tali- ja suvemängud 1993. aastal. Maaspordiliit Jõud ja Soome TUL-i Savo piirkonna koostööleppe raames osalesid soomlased meie esimestel suvemängudel Kassaris, kus tutvustasid hiidlastele petanki-mängu ja viisid läbi esimese saalihoki seminari. Seda aastat võib pidada nende praegu Hiiumaal edukate ja populaarsete spordialade sünniaastaks.
1993. aastal otsustati luua Hiiumaa Spordiliit, kuna spordikoondis läks likvideerimisele. Hiiumaa Spordiliidu asutamiskoosolek toimus 14. detsembril 1993.a. Spordiliidu asutajateks olid orienteerujate klubi, lauatennise klubi, tenniseklubi, kergejõustikuklubi Hiiker, suusaklubi, pesapalliklubi Kärp, korvpalliklubi Anto, jahtklubi Dago, kabe-, bridži- ja võrkpalliklubi ning Hiiumaa Spordikool.
Hiiumaa Spordiliidu esimeseks esimeheks valiti Ants Talumaa, tegevdirektori kohustusi jäi täitma spordikoondise juhataja Ene Mänd.
Hiiumaa Spordiliidu üldkogu esimene koosolek toimus 13. detsembril 1994.a. Üldkogu hindas spordiliidu aastase tegevuse positiivseks ja tegevust otsustati jätkata.
ja