Võiks arvata, et kui tagasihoidliku keskmise brutopalgaga Hiiumaad külastab Euroopa Liidu projekti raames ringreisil olev delegatsioon, et rääkida vaesusest, on kohalikud suure huviga kuulamas.
Kummalisel kombel oli Euroopa miinimumpalga kampaania ehk EMIN kampaania bussi vastuvõtt esmaspäeval Käinas väga leige.
Tubli eesti inimene oli ilmselt tööl. Kuhu jäid aga kohalikud poliitikud ja sotsiaaltöötajad, kelle kohalolu sellise teema arutelul oleks olnud oluline?
Mullu oli Hiiumaa Eesti palgatabeli lõpus, hiidlastest madalam kuupalk oli ainult saarlastel. Eelmise aasta kolmanda kvartali Eesti keskmine brutopalk on 1201 eurot, Hiiumaal aga 879 eurot. Pole siis ime, et noored kipuvad mandrile tööle, peamiselt Tallinna või lausa välismaale. Samuti on ettevõtjatel raske saarel ära elada, sest “talvel oled kahjumis ja suvekuudel teenid end vaevu nulli”. Kohalike rahakott pole eriti priske ja jõukam rahvas käib saarel peamiselt suvel.
Kahjuks on Eesti inimesele liigagi omane arvata, et tema sõna ei loe ja midagi niikuinii ei muutu. Aga me saime ju 1990ndate alguses kokku, tegime häält ja saime vabaks. Miks arvame, et me ei suuda midagi muuta?
15. juuni 2018
