Seltsid ja vallavanem kohtusid Orjakus

Esimesel kohtumisel Hiiumaa vallavanema Reili Rannaga osales veerandsada seltside esindajat ja aruteluteemasid jagus – nii otsustati uuesti kokku saada aprillis.
“Tahame teada saada küla­seltside ja külavanemate ootusi uuele vallale, kuna meil on veel palju asju sisse­töötamisel ja seda on vaja teha ühiselt,” selgitas Rand kohtumist avades.
Tutvumisringi järel tegi vallavanem lühiülevaate uue valla senisest tööst. “Suur osa sellest sajast päevast on läinud sissepoole – selleks, et saaksime uue organisatsiooni, Hiiumaa valla süsteemi tööle,” selgitas ta. “Et jõuaksime selleni, et saaksime hakata toimetama väljapoole erinevate koostööpartneritega.”
Osavallad kui näidis
Rand ütles, et Hiiumaa on Eestile näidiseks või ees­kujuks, kuna siin kasutatakse niisugust omavalitsusmudelit, mida mujal Eestis kasutusel pole. “See on paras pusimine, aga iga päev toob järjest selgust ja ma arvan, et saja päevaga oleme päris palju suutnud,” ütles ta.
Vallavanem viitas ka Posti­mehes ilmunud artiklile, milles võrreldi osavaldade süsteemi potjomkinlusega – nagu poleks haldusreformi Hiiumaal tegelikult tehtudki.
“Enne ühinemist oli erinevate külade inimeste hirm just see, et omavalitsus jääb kaugeks ja enam iga inimest ei märgata,” rääkis vallavanem. “Seesama osavalla süsteem peab tagama, et ükski piirkond, ükski küla ei jää tähelepanuta ning keegi tegeleb nii kohapealsete asjadega kui pärast maavalitsuse kadumist ka ülehiiumaaliste asjadega ja seisab Hiiumaa eest ka väljaspool saart.”
Rand ütles, et põhjalikumaid järeldusi, kas hiidlaste valitud variant on sobiv või mitte, saab teha nelja-viie ehk enamagi aasta pärast.
“Nii Taanis kui Rootsis, kus on haldusreformi tehtud, öeldakse, et seitse-kaheksa aastat on see aeg, mille järel saab põhjalikke analüüse ja võrdlusi teha,” lisas Rand.
MTÜde toetamisest
Oluline teade oli, et mitte­tulundusühingute (MTÜ) tegevustoetuse taotlusi võetakse sel aastal vastu osa­valdades ja samadel täht­aegadel nagu varasemalt ning ka menetletakse samadel põhimõtetel. Nii oli Emmastes MTÜde toetuse­taotluste tähtaeg aasta lõpus, Kärdlas ja Kõrgessaares
1. veebruar, Käinas 10. märts ja Pühalepas võeti taotlusi vastu aastaringi.
Süsteem loodetakse ühtlustada selle aasta jooksul. Vallavanem ütles välja oma isikliku seisukoha, et osavallad võiks olla külaseltside koostööpartneriteks ja toetuse otsustusõigus võiks jääda kohtadele.
Vallavanem kutsus kaasa mõtlema ja tõstatas rea küsimusi: kas peaks eristama külaseltse, kellel on maja ülal pidada, kas tuleks kohelda teisiti ühinguid, mis teevad investeeringuid.
Käina osavallavanem Omar Jõpiselg tõi näite, et nemad toetasid külaseltse, ostes neilt avalikke teenuseid nagu näiteks raamatukogu, päevakeskus, avalik käimla, infopunkt jt.
Kodukant Hiiumaa juhatuse esinaine Ester Tammis tõdes, et külamajad asuvad erinevates kohtades, mõnel on, mida pakkuda ja on kellele teenuseid pakkuda, mõnel mitte. Neist võimalustest tuleks lähtuda ja sellest lähtuvalt seltse toetada, leidis ta.
Ingrid Saarnak soovitas teha põhjaliku Hiiumaa seltside kaardistuse nagu selle tegi kunagi SA Tuuru.
Viktor Rõbtšenko soovitas külaseltside arengukavad lülitada valla arengukava hulka, et seltsid, kes arengu­kavatööd teevad, oleksid märgatud.
Vallavanem soovitas anda küladel sisendit kui valla arengukava koostamine algab. Vallaga suhtlemiseks soovitas ta kasutada üldmeili valitsus@hiiumaa.ee
Veel küsis Rand, kas selliseid kokkusaamisi külade esindajatega tuleks korrata. Ühiselt leiti, et vallavanema kokkusaamisi Hiiumaa seltside esindajatega jätkatakse. Kokku saadakse külamajades kord kvartalis laupäevahommikuti ning järgmine kokkusaamine on 14. aprilli hommikupoolikul Kõpu rahvamajas.
EV100 kingitused
Ester Tammis andis ülevaate sündmustest, mida korraldatakse Eesti Vabariigi sünnipäevaks Putkastes, Kuristes ja mujal Eestis.
Eilse seisuga oli EV100 kingituste lehel kirjas 15 Hiiumaa kingitust Eestile.
Heli Üksik ütles, et Hiiu saarel on seni EV100 kingituse märgistahvli saanud või saamas neli objekti. Üksik selgitas, et kes oma kingitusele sellist plaati soovib, peab kingituse registreerima veebilehel https://www.ev100.ee/et/ev100-igas-kulas Samuti teatama vähemalt kuu aega varem soovist ka Kodukant Hiiumaale, sest plaadi valmistamiseks kulub aega. Kui plaadi avamise sündmus on toimunud ja plaat paigas, tuleb sellest saata pilt eel­nimetatud veebi­lehele.
EV 100 kingituse tegemiseks avaneb 1.–12. märtsini ka Kodukandi taotlusvoor. 265 000 eurot selleks meetmeks annetas Vabaerakond riigikogu nn katuserahast. Maksimumsumma on 5000 eurot ja omaosalust ei pea olema, aga võib olla. Kingitust saab hakata valmistama 1. maist ning see peab valmis olema ja aruannegi esitatud hiljemalt 31. detsembriks.