repro Riigikantselei koduleht annab teada, et patriootlik laul “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” kirjutati 1869. aastal esimesel üldlaulupeol ettekandmiseks. Esimese üldlaulupeoga tähistati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva. “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on ülistuslaul Eesti kultuurile, rahvale ja riigile. Sellega väljendatakse rõõmu ja uhkustunnet.
Laulu sõnad kirjutas ärkamisaja üks juhte Johann Voldemar Jannsen. Talle oli kirjutamisel eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul “Hioma – ehk issamaa laul”.
Millal sündis Eesti hümn? See võis olla ainult 1869. aasta esimesel veerandil ehk paar kuud pärast Rinne lauluraamatu ilmumist. Saadeti ju peolaulud lauljaile kätte umbes märtsi lõpul või aprilli algul. Hümni eelkäija, Rinne “Hioma- ehk issamaa-laul”, on loodud ilmselt juba aastatel 1865–1867.
Ajaloolane Urmas Selirand kinnitab sotsiaalmeedias, et 1867. aastal Hiiumaa esimesel laulupeol Leigri Murro körtsi öuel lauldi seda laulu Hiiumaa hümnina ja Rinne sönadega. 1869 Tartus Jannseni sönadega.
Eesti iseseisvumise järel sai Jannseni sõnadega meloodiast Eesti hümn. Eesti ja Soome hümni viis on sama ja nii on Reigi pastoraat Eesti hümni sõnade sünnikohana eriti sümboolne, sest selle koha on “suureks kirjutanud” Soome-Eesti ühiskirjanik Aino Kallas.
Kui Eesti lipu sünnipäevana tähistatakse lipu pühitsemist Otepää kirikus Eesti üliõpilaste seltsi algatusel 1884. aastal, siis Eesti hümni sünnipaik, Reigi pastoraat väärib sarnast äramärkimist.
Teeme sellega algust!
24. veebruaril kell 13 koguneme Reigi pastoraadi juurde ja laulame seal koos Eesti hümni.
Soovijad saavad teekonda Reigi pastoraadi juurde alustada rahvamatkaga Kõrgessaare vaba aja keskuse eest kell 12.
Üllar Laid, Kõrgessaare osavalla vanem
Artur Valk, Kõrgessaare osavallakogu esimees, vaba aja keskuse juhataja
Maret Kukkur, vabakutseline kunstnik, Reigi koguduse liige
Peep Lillemägi, ettevõtja, Eesti hümni sünnikoha äramärkimise mõtte autor
