Tänasest Hiiu Lehest saab lugeda, kuidas Pärt ja Maarja Ojamaa oma pere autosse pakkisid ja kohe eriolukorra alguses otsustasid, et neil on Hiiumaa suvekodus turvalisem kui Tartus. Oma otsust Ojamaad ei kahetse. Tööd on võimalus teha ka kodukontorist ja lapsed saavad Hiiumaal iga ilmaga õues mütata niipalju kui hing ihkab.
Mõtlemapanev on toodud võrdlus New Yorgi Manhattaniga, kus oma kõrghoones asuvas kodus peavad paigal püsima nende sõbrad.
Nädalalõpulisa veergudel jagavad oma kogemust Vera ja Nazari, kes plaanisid tulla vaid nädalavahetuseks Hiiumaale puhkama. Vabariigi valitsuse välja kuulutatud eriolukord seadis nad valiku ette – minna või jääda. Nad jäid.
Eriolukord, Hiiumaa ilus loodus ja edukas kaugtöö on pannud nad endalt küsima, mis siin elus on tõeliselt oluline ja kui palju asju meil elus tegelikult vaja on.
Ootamatult tõi eriolukord kaasa ka Hiiumaa elanike arvu kasvu – tõenäoliselt muudeti elukohta elanikeregistris selleks, et linnadest saarele pakku tulla.
Seda soovi ei saa neile pahaks panna ja pole põhjust olla nii hüsteeriline, et iga tulija kohe viiruse kaasa toob. Loodame hoopis, et äkki tekkinud uus arusaam maaelu plussidest toob kaasa inimeste tagasikolimise maale. Maapiirkondadel on sellest vaid võita, kui pelgupaigast saaks päriskodu.
Kuniks viiruse levikule piiri pole pandud, palun, püsime kodus. Käime võimalikult vähe avalikes kohtades. Ärme ürita mandrile pääseda, kui pole just väga tungivat vajadust. Mida rohkem eriolukorras kehtestatud reeglitest kinni peame, seda rutem saame taas oma tavapärase elurütmi juurde naasta.
Ja ärgem unustagem sel raskel ajal toetada oma kalleid naabreid, saarlasi, just nii kuidas võimalik – olgu siis kaastunde- või toetuseavalduse, annetuse või lihtsalt hea sõnaga.
3. aprill 2020
