Erakogu Lennureisija Hillar, kes oli sellele reisile pileti ostnud, polnud nõus istuma mujale ja loovutama oma istekohta puudega reisijale. Reisija enda toimetusele saadetud videost ja helilindist on näha ja kuulda, kuidas ta ütleb, et tahab istuda just sellel, viimasel paarisistmel, et teha lennuajal fotosid sellest, mis lennu ajal all paistab. Väidetavalt on see tema hinnangul selles lennukis ainus koht, kust pildistada saab.
Piloot ja lennuvälja töötaja aga nõuavad, et ta istme puudega inimese jaoks vabastaks. Algul on vestlus viisakas, aga reisija ei ole nõus mujale istuma ja vaidleb vastu. Siis teatab piloot inglise keeles, et reisija kas liigub oma istumiskohalt mujale või lahkub lennukist. Ka sellest pole abi ning kuulda ja näha on, kuidas reisija jätkab vastuvaidlemist. Lõpuks karjub piloot: “Out!, out!, out!” ja näitab näpuga lahkumissuunda. Reisija aga vehib käega vastu ning teatab, et ta ei lähe välja. “Ei lähe välja! Mina ei lähe välja! Ma ei ole midagi halba teinud ja mina ei lähe kuskile siit!” vastab reisija samuti kõrgendatud häälel.
Kuna lennureisija piloodi korraldusi ei täitnud, kutsuti talle politsei. Videost on näha, et ka politseinikega jätkas Hillar elavat mõttevahetust teemal, miks ta peab istuma just sel kohal, mitte mingil juhul mujal. Lennukist lahkus ta siiski vabatahtlikult hetk enne seda kui politseil tulnuks jõudu rakendada.
Enne väljumist ähvardas Hillar, et sel teemal ilmub nüüd lugu Hiiu Lehes. “Oi sellest tuleb nüüd lugu ajalehes! Küll te saate veel abi, lendur! Kuidas alandatakse inimest!” sajatas ta lennukist lahkudes.
Kapteni korraldused reisijale kohustuslikud
Transaviabaltika esindaja Rene Must ütles, et ettevõte on juhtunust teadlik ja selliseid juhtumeid kahjuks ikka aeg-ajalt esineb. “Kapten püüdis kannatlikult reisijale selgitada, et istekoha vabastamine on vajalik puudega reisija paigutamiseks reisija poolt hõivatud istmele,” selgitas Must.
Küsimusele, kas piloodil on õigus reisijaid salongis ümber paigutada ja miks piloot reisija peale karjus, vastas Rene Must, et kapteni otsus on lõplik ja kapteni otsusele peavad reisijad alluma.
“Lennuettevõte ei saa ja ei tohi mõjutada ega kujundada kapteni otsust,” lisas Must.
Ühtlasi tõi ta väljavõtte lennundusseadusest, mille paragrahv 28 lõige 3 ütleb, et õhusõiduki kapteni korraldused on kõigile õhusõiduki pardal viibivatele isikutele kohustuslikud.
“Kapteni hilisemal selgitusel selgus, et reisija ei olnud valmis koostööks. Reisija ärritus ning see asjaolu tingis politseipoolse sekkumise vajalikkuse. Kapteni seisukoht oli, et ärritunud reisija võib olla ohuks lennuturvalisusele ja kapten palus politseil lennuohutuse tagamiseks reisija lennukist eemaldada,” selgitas Transaviabaltika esindaja.
Ka lennundusseaduses on kirjas, et õhusõiduki kaptenil on õigus keelduda meeskonnaliikme, reisija või lasti pardale võtmisest või kõrvaldada see isik või last pardalt enne lendu või pärast maandumist, kui seda nõuab lennuohutus.
Reisija Hillar, kellega kõik see juhtus, süüdistas toimetusele saadetud kirjas pilooti, miks too temaga eesti keeles ei rääkinud. Helilindil on kuulda, et piloot suhtleb tõesti inglise keeles, aga on kuulda ka lennuvälja töötaja eestikeelsed selgitused.
Rene Must kinnitas, et keelebarjääri ei olnud ning kapteni korraldus oli nii nimetatud reisijale kui ka teistele lennukis viibinud reisijatele üheselt arusaadav. “Kapteni korraldust korrati Kärdla lennuvälja töötaja poolt ka eesti keeles,” lisas Must.
Ka pakkusid teised lennukis viibinud reisijad korraldusele mitte allunud reisijale oma istekohti. “Kahjuks ärritunud reisija ei mõistnud olukorra vajalikkust ja reisija lennukikapteni korraldusele allumatu tegevus tekitas lennureisi hilinemise ca 35 minutit.”
VÄLJAVÕTE Lennundusseadusest
§ 28. Õhusõiduki kapten
(1) Õhusõiduki kapten on õhusõiduki omaniku või käitaja määratud piloot, kes juhib meeskonna tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest.
(2) Õhusõiduki kapten vastutab meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest õhusõiduki uste sulgemise momendist alates ning õhusõiduki ohutu käitamise eest, alates õhusõiduki liikumapanekust startimiseks kuni peatumiseni ja mootorite seiskamiseni pärast lennu lõppu.
(3) Kapteni korraldused, mis on seotud lennu ohutu sooritamisega, on kõigile õhusõiduki pardal viibivatele isikutele kohustuslikud.
(4) Kaptenil on õigus keelduda meeskonnaliikme, reisija või lasti pardale võtmisest või kõrvaldada see isik või last pardalt enne lendu või pärast maandumist, kui seda nõuab lennuohutus.
