Kooliaasta algus toob igasuguseid haridusuudiseid, nii halbu kui häid. Muuhulgas ka sellise uudise, et kasulapsi väärkohelnud ja neilt vabaduse võtnud Malle Kobinit ootab reaalne vangistus. Kohus mõistis Kobinile kuritegude eest liitkaristuseks neli aastat ja kuus kuud reaalset vangistust.
Kõlab uskumatult, aga Kobin ise end üheski kuriteos süüdi ei tunnistanud ja tema kaitsja vaidlustas kannatanute ütluste usaldusväärsuse.
Kohus leidis, et süüdistus on siiski täies mahus tõendatud ja kergemat karistust kui reaalne vangistus ei ole võimalik Kobinile määrata.
Tundub, et see “kasu-ema”, kes perre võetud laste pealt nii pikkade aastate jooksul korraliku summa teenis, ei küsinud iseendalt nende aastate jooksul ega isegi kohtuprotsessi ajal kordagi – äkki teen midagi valesti?
Jah, kohtuotsus ei ole jõustunud ja kohtumenetluse pooltel on õigus esitada apellatsioon. Siiski usume, et kohus on õiglane ja tema, keda ei tahagi nimetada emaks, saab ärateenitud võimaluse istuda pikka aega ühes vaikses kohas ja oma tegude üle järele mõelda.
Ehkki lapseeas kogetud vägivalla jälgi on inimhingest raske, vahel võimatu välja saada, teavad vägivalda kogenud lapsed peale seda kohtuotsust, et see, mis nendega tehti, oli läbinisti vale ja vägivalda ei pea taluma.
Meeldetuletuseks neile, kes teadsid ja vaikisid – seadus paneb igale kodanikule kohustuse teatada hädasolevast lapsest!
25. august 2020.
