HTM “See on olnud ambitsioonikas projekt, millesse me ise oleme uskunud ja mis on saanud positiivset vastukaja,” oli Infohundi eestvedaja Kristel Pisa rahul aasta nutika teo tiitliga, mida ta käis paari nädala eest toimunud galal “Noorte Heaks Tänu” vastu võtmas.
Samas tõdes Pisa, et Infohundi käivitamine on toppama jäänud ning üle poole aasta on möödas sellest, kui portaal ja äpp tellijale, st haridus- ja teadusministeeriumile ning haridus- ja noorteametile aktidega üle anti. Ei ole veel kuulnud, et uus platvorm oleks kasutusvalmis saanud,” ütles Pisa. Lisades, et tema teada käib üleantud versiooni tõstmine teise serverisse ning seda vaadatakse IT- poolelt üle, et kõik asjad toimiks. Plaan olevat liita Infohunt noorteinfoportaaliga Teeviit, mis pakub teavet hariduse ja õppimise, töö ja karjääri, suhete, tervise ja ühiskonna kohta ning seda seejärel promoda.
Harno projektijuht Airi Park kinnitas, et väljatöötatud mudel töötab, kuid plaanitust kauem aega on võtnud IT-süsteemide ühildamine. Lähikuude jooksul hakkab Infohunt tema sõnul kindlasti tööle, nad reklaamivad selle välja, sinna hakatakse lisama sündmusi ja uudiseid. “Ootame selle hästi aktiivset kasutamist.”
Kui praegu avada netilehekülg infohunt.ee, on vaataja ees kollastes-mustades toonides noortepäraselt kujundatud koduleht hargneva menüüga. Kuid uudised, mida seal näha, pärinevad aasta-paari tagant ja suur hulk võimalusi, mis saidile lisati, eestvedaja sõnul ei toimi. Segasemaks teeb asja, et valla kodulehel ilmus juba 2020. aasta detsembri lõpus teade, et noorteinfo platvorm Infohunt alustas tööd.
Plaanitud üleeestilisena
Rakett 69 teadusstuudiotes toimunud tunnustamisel tutvustas moderaator aasta nutikat tegu kui uudset ja atraktiivset noorteinfo kuvamise viisi, mis loodud koos noortega. “Infohunt on unikaalne, muutub vastavalt noore huvidele ja asukohale ning pakub usaldusväärset ja kontrollitud infot, ühendades noored ja noorsootöötajad. Nutika lahendusega on loodud võrdsemad võimalused noortele info kättesaadavuse osas üle kogu Eesti. Digilahenduses on ühendatud veebikeskkond, infoäpp ja chatbot ehk DigiMono.”
Moderaator küsis võitjalt, millist infot, mida Google`st ei leia, on mõtet sinna otsima minna. Kristel Pisa vastas, et eeskätt leiab sealt noorteüritusi, mis kuskil piirkonnas toimuvad – olgu noortekeskustes, koolides, spordikeskustes ja see info on n-ö otse allikast. Infohundiga liitunud asutused ise panevad selle info portaali üles ja kui midagi muutub, siis korrigeerivad ja uuendavad seda.
Pikalt Hiiumaa vallavalitsuse noorsootöö spetsialistina töötanud Kristel Pisa selgitas, et Infohunt tugines uuringule, milles kaardistati noorsootöö kitsaskohad. Selgus näiteks, et noored ei teadnud, mis-kus-millal toimub ja seetõttu ka osaleti vähe. “Meie keskendusime sellele, et noor oleks teadlik, mis sündmusi, üritusi, tegevusi pakuvad tema asukohas või huvipakkuvas paigas tegutsevad asutused noortele,” ütles Pisa, kel veebruari keskel oli viimane tööpäev senises ametis. “Mulle meeldib otsetöö inimestega, uuel töökohal on seda senisest rohkem.”
Osalemine arendas
Noorte arvu, kes aastal 2018 alanud projektis osalesid, ei osanud Kristel Pisa täpselt öelda. “Neid oli eri etappidel erinev hulk, aga märgata oli suurt huvi,” lausus ta. Partnerite-asutuste puhul oli tema sõnul neid, kes kohe oma toetust avaldasid, aga ka skeptikuid, kellest nii mõnigi aja jooksul ümber mõtles. Ühiseks pinnaks oli soov, et kõik noored leiaksid endale sobiva tegevuse.
Praegu Tallinnas Reaalgümnaasiumi lõpuklassis õppiv Georg Rüütel oli projektiga seotud nii selle alguses, kui arutati, mis peaks portaalis ja äpis üldse olema, kui ka hilisemal disainimisel, kui mõeldi läbi paigutust ja värve ning lõpus, testimisetapis.
Rüütel ütles, et kindlasti hakkab ta Infohunti ise kasutama ja soovitab sõpradele-tuttavatele ka. Noorte aktiivsust peaks tema arvates suurendama preemiapunktid iga külastuskorra eest ning kingitus teatud külastuskordade eest.
Kui muudel platvormidel – nt sotsiaalmeedias – on ürituste ja tegutsemisvõimaluste info segamini kõige muuga, siis Infohundi plussiks peab ta teabe ülevaatlikku koondamist ja usaldusväärsust, mis annab kasutajale kindlustunde.
Georgi sõnas, et talle pakkus see võimaluse end arendada – lisandus kogemusi päris suure projekti elluviimisest ja uusi põnevaid oskusi nagu näiteks äpi või animatsiooni tegemine.
Hundi hind 123 000 eurot
Pisa sõnul on Infohunt loodud viie valla – Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Jõelähtme ja Järva valla ühistööna. Nagu Hiiumaa vald, osalevad teisedki kohaliku omavalitsuse koostöögruppide arenguprogrammis, et laiendada noortele pakutavate teenuste ringi ja noorte osalemist neis.
Raamistuse Infohundi projektile annab seda rahastav programm “Uuenduslike noorsootöö mudelite väljatöötamine ja rakendamine noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks”.
Riik eraldas EL Sotsiaalfondi toel viiele vallale kokku 123 000 eurot Infohundi projekti jaoks, sellest Hiiumaa osa oli 5000 eurot. Kristel Pisa ütles, et osalevate valdade vahel sõlmiti koostöölepped, milline vald millise osa eest vastutab. Hiiumaa valla peale jäi sõitude organiseerimine, korraldamine ja nende eest tasumine, teised maksid muude kulude eest – nagu kokku oli lepitud.
Küsimusele, kas Infohundi-projekt jätkub, Kristel Pisa vastata ei teadnud. Ta nentis, et seoses covidiga on palju probleeme peale tulnud. “Fookus pole praegu enam sellel, kus midagi toimub ja milles osaleda, vaid rohkem sellel, kuidas üldse iseendaga hakkama saada,” tõdes Pisa. Nii nagu noorsootöö üldse, peaks ka digivõimalused tema sõnul olema hästi paindlikud ja ajaga kaasas käima. Ta tõi näiteks Infohundi saidile paigutatud automaatsete vastustega juturoboti, mille vastuseid aitasid noored ise välja mõelda. Kuid robot on tehtud nii, et see tunneb ära n-ö kriitilised sõnad ja nende kasutamisel lülitub lasteabi liinile, kus on inimene ööpäevaringselt ja võtab vestluse üle. Seni, kuni Infohunt veel lonkab, on ka robot paraku uinunud olekus.
