erakogu “Näeme iga päev, kuidas lennufirmad kasutavad kavalaid võtteid ning ettekäändeid, et kuni 600 euroni küündiva hüvitise maksmisest hoiduda. Oma õiguste eest seismine on muutunud sedavõrd keeruliseks, et isegi kõige nutikamad reisijad, kes teavad, kust leida infot hüvitise sissenõudmise kohta ja kuidas täita vastavaid avaldusi, annavad sageli alla,” nentis ta.
Kõige sagedasemad võtted hüvitise suuruse vähendamiseks või selle maksmisest hoidumiseks on tema sõnul järgmised:
Kannatanule pakutakse naeruväärset kompensatsiooni toidutalongide või asenduslennu piletite näol. Stonkus soovitab toidutalongidest igal juhul keelduda, sest kohati alla 10eurone toidutalong ei pruugi esiteks katta kulusid kõhutäiele ning teiseks võib see kahandada märkimisväärselt reisija hilisemat kompensatsiooni. Ärajäänud reisi korral on lennufirmal igal juhul kohustus garanteerida reisijale uued piletid, mis viivad ta soovitud sihtkohta –asenduspiletid ei ole kompensatsioon.
Kannatanule pakutakse kompensatsiooniks lennufirma vautšereid uute piletite soetamisel. Vautšerid on sageli piiratud kehtivusajaga, nende väärtus ei kata kaugeltki tegeliku pileti maksumust ning neid on võimalik kasutada vaid selle väljastanud lennufirma lendude ostuks. Tegelikult on aga reisijal õigus kompensatsiooni nõuda veel pikki aastaid pärast hilinenud või tühistatud lendu ning kompensatsiooniks saadud raha võimaldab tal osta endale mistahes lennufirma pileteid.
Lennufirmad püüavad kompensatsiooni taotluse protsessi pikendada ning “unustavad” mõnekuulise menetlusperioodi järel kirjadele reageerida. “Kõrgepalgalised tippjuristid pole lennufirmadesse palgatud sugugi asjatult – kirjavahetus lennufirmade esindajatega võib venida väga pikaks ning juriidiliselt keeruliseks. Samuti poevad nad laest võetud tähtaegade, bürokraatlike vigade jms taha, millega kompensatsiooni nõudev reisija ei tohiks leppida,” ütles ettevõtte esindaja.
Ka üritavad lennufirmad vältida hilinenud lennu või lennu tühistamise eest hüvitise maksmist, tuues ettekäändeks vääramatud jõud või väites, et ettevõttel on seadusega keelatud kommenteerida lennu ärajäämise põhjuseid. “Sageli öeldakse reisijatele, et hilinemise või reisi tühistamise tingisid ilmastikuolud, kuid kui meie spetsialistid asja uurivad, selgub, et lendamist segavaid ilmastikuolusid ei ilmnenud. Vähesed reisijad oskavad sellistes oludes tõest infot otsida, mistõttu tuleks alati kaaluda ka pealtnäha seaduslike viivituste osas kahjunõude esitamist,” soovitas Stonkus.
Marius Stonkus soovitab kõigil reisijatel, kes mõistavad, et neid on eelpool nimetatud võtetega petetud, esitada uus kompensatsiooninõue.
“Käega löömine ei aita muuta lennufirmade hoiakut. Kindlaim viis pettasaamine ära hoida on anda kompensatsiooniprotsess spetsialistide kätesse – esitades kahjunõudetaotluse meie veebilehel www.skycop.com, analüüsivad seda meie kogenud eksperdid, kes asuvad reisikulusid lennufirmalt välja nõudma ning esindavad vajadusel reisijat ka kohtus. Meil on hulgaliselt edulugusid, mis tõestavad, et meie meetodid töötavad,” soovitas Skycopi juht.
