Tänu Patrick Rangi, Enn Veevo ja Vello Simmeri kuue aasta pikkusele tööle on teada 1612 vabadussõjas sõdinud hiidlase nimed – muinsuskaitsekuu algul tänati neid teenetemedalitega.
Muinsuskaitse teenetemedali pälvis tänavu kolm hiidlast, Patrick Rang, Enn Veevo ja Vello Simmer. Kõik kolm on aastaid olnud ametis vabadussõjas osalenud hiidlaste nimekirja koostamise, täpsustamise ja veebipõhise käivitamisega.
“Ise ma ennast ei viitsi püüne peale vedada, aga hea meel on muidugi,” ütles Patrick Rang. Tema sõnul oli nimekirja koostamisel kõigil kolmel samasugune roll – kes n-ö istub ühe, kes teise säiliku “otsas” ja ajab jälgi. “Kõik teeme seda omast ajast ja omast vabast tahtest,” lisas Rang.
Enn Veevo täpsustas, millega keegi täpsemalt tegeleb. “Rangil on võimas isikuandmete kogu ja Simmerist on palju kasu, sest ta tunneb kohalikke inimesi – nemad kontrollivad andmeid rahvastikuregistrist ja Eesti Mälu instituudi kogudest. Mina olen läbi vaadanud sõjaväetoimikuid, et täpsustada teenistusandmeid, samuti kirikuraamatuid.”
Peamiselt töötatakse elektrooniliste registritega, nagu näiteks Saaga, aga vahel tuleb käia ka arhiivides.
Vanim ja noorim
Veevo andmetel on seni teadaolevatest kõige vanem vabadussõjas osalenud hiidlane aurulaeva Vladimir 70aastane kütja Paavel (Pawel) Elend Ülendi külast, sündinud 25. aprillil 1850. Kõige nooremana läks vabadussõtta Hiiumaa pastori Mihkel Gildemanni 13aastane poeg Philipp, kes sündis 6. juunil 1905 Käinas Rebasselja külas ja valetas end vanemaks, et sõtta pääseda. Sõjast tuli ta tagasi ja hiljem eestistas oma nime – Viling Varalaid hukkus 1941. aastal vaid 36aastasena Narva pommitamisel.
Veel ühe erandliku juhtumina tõi Veevo välja soomusrongil Eesti vabaduse eest sõdinud Madis Kõmmuse, kes hiljem, 40ndatel läks punaste poolele üle.
60 saatus teadmata
Praeguseks on nad kokku saanud 1612 mehe nimed – see aga pole kaugeltki lõplik ehk nagu ütles Rang, nimekiri on valmisolekust veel kaugel. Tagavaranimekirjas on veel 40–50 meest, kelle teenistuse kohta pole kindlaid andmeid.
Ka olemasolevate nimede kohta info täpsustamine veel käib, sest kõigi vabadussõjas osalenute teenistuskäiku ja saatust pole veel õnnestunud teada saada. Rang rääkis, et iga sõjaväeteenistuses olnu kohta koostati ka tollal teenistuskaart, milles kirjas sõduri oskused, aukraad ja teenistuskäik. Selline toimik võib vahel olla päris paks ning ka selles leiduv info, lisaks sõduri foto ja matmispaik soovitakse andmebaasi lisada.
Samas on 60 mehe saatus veel täiesti teadmata ja 30 kohta on surmakanne ebatäpne. “Näiteks on öeldud, et suri 50ndatel Austraalias – siis on täpset matmispaika väga raske leida,” tõi Rang näite. Kõik kolmekesi on nad otsinud inimesi, kelle käest saaks küsida – kas sa mäletad, mida vanaisa rääkis? Nii on infot saadud näiteks Raivo Karjamaalt ja Maili Ellerilt.
Olemasoleva nimekirjaga saab tutvuda Hiiumaa muinsuskaitse seltsi veebilehel. Kui keegi seal mõne mehe kohta midagi teab, siis võiks ühendust võtta ja saata kirja. Moderaatoriteks on sel lehel kõik kolm, lisaks Mõniste ja Lukas.
Teenetemedalid 2022
Patrick Rang on tuntud Hiiumaa sugupuude koostaja ja uurija. Tema enda hiidlastest esivanemad lahkusid saarelt sajand tagasi, Patrick ise on nüüd viiendat aastat tagasi saarel. Vello Simmeri kohta ütles Rang, et teab teda oma veerand sajandit, kuna mõlemal on sama huviala – suguvõsauuringud – ja Simmerist on suur abi, kuna ta tunneb hästi kohalikke, Hiiumaa inimesi.
Enn Veevo ütles, et pole varem muinsuskaitseteemadega tegelnud, aga kuskil 2015. aasta lõpul, kui tal oli tööst vabam aeg, tegid Dan Lukas ja Mart Mõniste talle ettepaneku tulla appi uurima hiidlasi vabadussõjas.
Esmaspäeval, 18. aprillil algas muinsuskaitsekuu. Sel puhul tänas ja tunnustas amet mitmeid väljapaistnud inimesi – vabatahtlikke, kes oma aega, energiat, oskusi ja sageli ka raha panustavad kultuuripärandi hoidmisesse. Paljude teiste seas sai ameti teenetemedalitega ära märgitud ka kolme hiidlase kuue aastaga tehtud suur uurimistöö.
Karuteene medaliga märgiti ära ka negatiivne mõju kultuuripärandile. Muinsuskaitseamet andis karuteene medali tänavu keskkonnaametile Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ja paisjärve ühisel mõjul ajalooliselt kujunenud kultuurmaastiku ja kultuuriväärtuste hävitamisele suunatud tegevuse
eest, seda vaatamata kohalike elanike, mitmete organisatsioonide ning muinsuskaitse ringkondade vastuseisule.