Mihkli talumuuseumist saab vaimse pärandi keskus – esimesed sammud sel teel tehakse juba tänavu.
“Malvaste külas paikneva Mihkli talumuuseumi peale mõeldes küsime endalt ikka ja jälle – kus säilivad meie esivanemate oskused ja nende loodud väärtused?” rääkis muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo.
Kes hoiavad ajalooteadmisi ning aitavad mõista minevikku ja mõtestada tulevikku? Kuidas säilitada sidet elutarkuste ja peale kasvava noore põlvkonna vahel? Need on küsimused, millele on vaja leida vastuseid.
Ühe lahendusena leidsid muuseumitöötajad, et sellest eripärasest ja hästi säilinud metsatalust võiks kujundada omamoodi vaimse pärandi keskuse.
“Kuna suur osa vanadest oskustest ulatub tagasi omaaegsesse talukultuuri, sobib Mihkli talumuuseumi keskkond selleks ideaalselt,” ütles Põllo, kes põlise hiidlasena on olnud saare kultuuripärandi uurija ja hoidja.
Valmivad köök ja terrass
Esimeste sammudena keskuse rajamisel ehitatakse Mihkli talumuuseumi hoovile nõuetele vastav kaasaegne köök ja katusega terrass, kus korraga saab mahutada lausa bussitäie rahvast.
Mullu esitati taotlus Leader programmi külaarenduse ja kogukonnateenuste meetmesse. Taotlus oli edukas ja Mihkli talumuuseumi köögi ehitamiseks sai muuseum PRIAlt ligi 10 000 eurot toetust.
SA Hiiumaa Muuseumid juhatuse liige Toomas Kokovkin rääkis, et arendusprojekti toetas ka kultuuriministeerium.
Ehitustöö on juba alanud, köök ja terrass ehitatakse valmis mujal ning pannakse muuseumiõuel kokku hiljemalt maikuuks. Ehitajaks Heiki Mürk osaühingust Küüp.
Veel rajatakse köögi toimimiseks vajalik elektriühendus, veevarustus ja paigaldatakse septik – kõik selleks, et parandada muuseumi külastajakogemust. Vee- ja kanalisatsioonitööd tegi OÜ Kemehh.
Muuseum otsib partnerit
Märtsi keskel kuulutab muuseum välja konkursi partneri leidmiseks, kes saab enda käsutusse nii köögi kui talumuuseumi, “et koostöös muuseumiga huvitavaid ideid ellu viia”.
“Partneriks võib olla kas väikeettevõte või eraisik, kellel on soovi külastajaid teenindada, toitu pakkuda ja meie vaimset pärandit edasi kanda,” selgitas Kokovkin.
Paar viimast aastat on Mihkli talumuuseumi suviti lahti hoidnud ja külalisi võõrustanud Õie Laksbergi OÜ Õiela. “Õie on Mihkli talumuuseumis teinud suurepärast tööd ja kindlasti ootame ka teda kandideerima,” kinnitas Kokovkin.
Eeskujuks kogu Eestis
Hiiumaa on seni olnud eeskujuks oma vaimse pärandi näidete otsimise, kirjeldamise ja elushoidmise poolest kogu Eestis. Näiteks Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus veebilehel rahvakultuur.ee on Hiiumaalt 15 pikka ja põhjalikku kirjet, autoreid üheksa, objektidest on kirjas Ristimägi ja Soera talumuuseum.
Miks mitte ei võiks sellesse loetellu lisanduda Mihkli talumuuseum kui suurepärane keskkond, kus otsida ja leida seoseid ajaloo ja tänapäeva vahel, läbi viia temaatilisi koolitusi, õpitubasid ja korraldada sündmusi?
“Rookatused, suitsusaun, korendusaed, maakelder, vähevankrite valmistamine, pitside heegeldamine, lihtsate jalatsite ehk pätakate valmistamine – need vanad oskused omavad tähendust nii täna kui homme,” kinnitas Põllo.
Hiiumaalt pärineb ka palju toiduga seotud oskusi: kala säilitamine, lambaliha kuivatamine, õlle valmistamine, käkisupi keetmine, süldi tegemine ja söömine jt. “Need toredad eluspüsinud oskused ja teadmised vajavad mõnevõrra paremat tutvustamist kui internetilehed või käsitöölaadad seda võimaldavad,” usub ta.