Jelena Kull Üks, kes diskussioonipaneeli avakõneks sõna sai, oli akadeemia direktori kt Roomet Leiger, kes pärast paneeli leidis viis minuti aega telefoniintervjuuks.
Asjaolu, et Eesti merendussektor ei ole rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on jutuks olnud pikka aega. Millised probleemid tänasel arutelul päevakorda tõusid?
Esiteks meremeeste tööjõumaksud. Teiseks meie, st Eesti riigi võimekus laevu Eesti lipu alla meelitada. See tähendab seda, et meie laevaregister peab olema atraktiivne ja suutma võistelda teiste riikidega. Kolmandaks kindlasti meremeeste üldine palgatase ja tegelikult ka riigipoolne huvi toetada ja doteerida merendussektorit.
Missugune oli Teie kui koolijuhi sõnum diskussioonis osalenutele?
Minu sõnum on väga selgelt olnud see, et merendusklaster koosneb mitmest eri tahust ja selle oluline ning lahutamatu osa on mereharidus – ilma merehariduseta ei saa olla ka merendusklastrit. Selles mõttes harimise komponent on oluline ja sellele tuleb tähelepanu pöörata. Mul oli väga hea meel, et tänases diskussioonis osalejad seda väga selgelt toetasid ja rõhutasid, et mereharidus on üks alustala.
Millest rääkis Siim Kallas?
Siim Kallas saatis oma videotervituse, milles rõhutas, et Euroopa Komisjon ja Euroopa Liit tegelevad tõsiselt merendussektori arendamisega ja pooldavad ikkagi seda, et kõiki osapooli siin käsitletaks võrdsetena ja kõikidele loodaks võrdsed tingimused konkurentsis hakkamasaamiseks.
Kas on lootust, et diskussioonil välja öeldud sõnumid, esiletoodud probleemid, vaieldud vaidlused viivad kuskile välja – jõuab see sõnum näiteks poliitikuteni, kes asju otsustavad? Oli sellest kokkusaamisest üldse mingit kasu?
Meie mõte täna [27. oktoobril – toim] selle diskussioonipaneeli kokkupanemisel oligi, et kuivõrd valimiste aeg on lähedal, siis parteid nopiksid siit mõtteid valimisprogrammidesse. Täna olid nii mõnegi partei esindajad ka kohal ja ma loodan, et sellest mingit kasu on, aga eks seda näitab aeg.
Kuidas käib mereakadeemia käsi pärast TTÜga ühendamist?
Mereakadeemia on elanud läbi väga keerulisi aegu. Nagu ma oma kõnes ka ütlesin, et on liitutud, vahetatud nimesid, juhte. Tänaseks oleme saavutanud teatava stabiilsuse ja liigume jõudsalt ülesmäge ehk siis oleme saanud oluliselt juurde vahendeid meie infrastruktuuri väljaarendamiseks, õppejõudude palkade tõstmiseks, kogu merehariduse andmisega seotud tegevuse kaasajastamiseks. Nii et meil läheb ülikooli rüpes väga hästi.
Olete hiidlane. Kas Teil on säilinud sidemed Hiiu saarega?
Oo jaa. Minul on Hiiu saarega väga tugevad sidemed – minu isapoolne suguvõsa on kõik Hiiumaalt pärit. Minu vanaisa on pärit keset Hiiumaad asuvast Leigri külast, millest nüüdseks küll kahjuks midagi alles ei ole. Vanaema, kes elas oma elu Kõrgessaare valla Lauka külas, suri alles mõned aastad tagasi. Mul on Hiiumaal üsna mitu tädi veel alles ja regulaarselt ma seda saart külastan ja oma sugulasi vaatamas käin.
